Rootsi immigratsiooniametnik: põgenikelaagri elanike ümberpaigutamine oleks mõistlikum kui asüülitaotluste ootamine
Möödunud aastal 10 000 põgenikku vastu võtnud Rootsi pidi möödunud aasta lõpus võtma vastu otsuse, mis piiraks põgenike jõudmist Rootsi. See oli suures vastuolus valitsuse senise avatud poliitikaga, kuid oli hädavajalik hingetõmbeks ja sotsiaalsüsteemide ümberkorraldamiseks.
Kuigi Eesti läänenaabrid nägid juba 2012. ja 2013. aastal tasapisi tõusvat asüülitaotluse esitanud immigrantide hulka, ei suudetud niivõrd suure hulga inimestega hakkama saada ja saadi mitu tähtsad õppetundi, rääkis Rootsi migratsiooniameti ja Euroopa rändevõrgustiku Rootsi kontaktpunkti ekspert Bernd Parusel sisekaitseakadeemia ja riigikogu põhiseaduskomisjoni korraldatavat foorumil.
Süüria sõjaga hoogustunud põgenike tulv Euroopasse on Saksamaa ja Ungari kõrval kõige suurema koormuse pannud Rootsile. Paruseli sõnul lähtus Rootsi valitsus esialgu ammuseatud positiivse eelsuhtumisega immigratsioonipoliitikasse. Möödunud aasta suve lõpust oktoobrini järsult kaks ja pool korda suurenenud asüülitaotluste arv pani aga Rootsi sotsiaalsüsteemi väga tugeva löögi alla.
Mõisteti, et väga keeruline on leida kõigile varjupaigataotlejatele elukohta, kohalikes omavaltsustes oli valmidus pagulastega tegeleda väga ebaühtlane.
"Minu organisatsioon palkas juurde tuhatkond töötajat, kuid me ei suutnud endiselt kõiki taotlusi piisavalt kiiresti läbi vaadata," sõnas Parusel.
See viis Rootsi olukorrani, mil valitsus otsustas, et ei kavatse enam teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes helde olla ning võtab samuti vastu vaid minimaalse rahvusvaheliste lepetega ette nähtud hulga pagulasi. Lõpetati alaliste elamislubade andmine neile, kes Rootsi piirile tulles asüüli taotlesid, see asendati ajutise, kolmeaastase elamislubadega. Erandina said alalised elamisload need, kes otse põgenikelaagrist Rootsi ümber asustati.
Kuigi oli päris palju neid, kes oleks tahtnud, et Rootsi jätkaks vanal viisil, on valitsus Paruseli sõnul tunnistanud, et see oli kriisiolukorras ilmselt parim otsus. "Seda oli vaja, et jõuaksime hinge tõmmata," põhjendas immigratsiooniametnik. Rootsi ühiskonnas on meelsusgruppidest enam hoogustunud ka konservatiivse migratsioonipoliitika pooldajad.
Valitsuse otsuse õigsust toetab aga teadmine, et siiani ei ole Rootsi sotsiaalsüsteem valmis kõigi asüüli saanutega tegelema. Lonkab nii haridus- kui ka tervishoiu sektor. "Pudelikael on ka sotsiaalteenustega kindlustamine," sõnas Parusel. Probleem on kõrgete üürihindadega suurtes linnades ja lihtsate tööde nappus.
"Tööle saamine võtab kaua aega," nentis rootslane, kes selgitas, et valitsus on asunud looma kiiremaid võimalusi spetsialistide tööle aitamisega. Näiteks kaardistatakse pagulased, kel on arsti, õe, koka või lihuniku kvalifikatsioon, sest neist ametiesindajatest on Rootsis praegu puudus.
"Viimasel ajal tuleb välja, et taotluse esitanud inimesi ei ole enam varjupaigas, kui taotluse läbi vaadanud ametnikud neid otsima lähevad. Nad lähevad ära. Arvatakse, et Rootsi on Põhja paradiis, aga see pole nii lihtne. Töö saamine võtab aega, eriti kui inimesed paigutatakse riigi põhjaosasse. Ma ei tea, miks lahkutakse üksikutel juhtudel, aga üldistades võib aimata, et ei saadud seda, mida oodati. Seega peaks paremini kommunikeerima, mida inimesed saavad, kui tulevad Rootsi." - Bernd Parusel, Rootsi immigratsiooniekspert
See kõik on toonud Rootsile selguse, et lihtsam ja korralduslikult parem oleks enam tegeleda põgenikelaagri elanike ümberasustamisega. Sel juhul oleks Rootsi omavalitsustel aega tegeleda ettevalmistusega ning oleks täpne ülevaade, mitme inimese abistamiseks peab riik valmistuma.
"See ei peata kindlasti asüülitaotluste esitamist, kuid aitaks olukorda paremini hallata," märkis Parusel. See aga eeldab kogu Euroopa Liidult ühtset ja vastutustundlikku koostööd. Rootsi tunneb praegu, et kriisile reageerimine on olnud ebaõiglane, sest olukorras, kus Rootsi annab endast kõik, et võimalikult paljudele uus elukoht võimaldada, ei pea paljud liikmesriigid ühestki kokkuleppest kinni.