Eesti elektrijaamades põletatakse aastas umbes 11 miljonit tonni põlevkivi ning seetõttu tekib üle 6 miljoni tonni tuhka.Seda tootmisjääki on võimalik kasutada teedeehituses, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tänavu jõuab lõpule Euroopa Liidu toetatud pilootprojekt, mille raames kasutati põlevkivituhka kahe teelõigu rajamisel ning vaadeldi tööde tulemusi.

Narva-Mustajõe 1,6 kilomeetri pikkusel teelõigul kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks ning Simuna-Vaiatu 900-meetrisel teelõigul turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

Tuhka plaanitakse kasutada Tallinn-Tartu maantee rajamisel

Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinsener Taavi Tõnts ütles, et tulemused on osutunud heaks ja kaalumisel on põlevkivituha kasutamine Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo neljarajalise lõigu ehitamisel.

"Me oleme lasknud projekteerijatel Tartu maantee all mass-stabiliseerimise varianti arvutada ja võrrelda seda välja kaevamise ning geosünteetide ühendusega. Hetkel on Tartu maanteel Mäo poolses otsas sügavamad sood neli kilomeetrit, kus suve jooksul arvutatakse lahendused välja," selgitas insener.

Tõnts sõnul on tsement kallis aga kui Eesti Energial õnnestud tuhka müüma hakata, siis saaks seda Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisel kasutada.

Mõju keskkonnale puudub ja lisatöötlemist ei vaja

Teedeehituses on põlevkivituhka kasutatud ka 1970 ja 80-ndatel aastatel. Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadur Janek Reinik ütles, et tootmisjääkide kasutamine teede-ehituses on mõistlik ja uute lõikude vaatlustulemused näitavad, et negatiivset mõju keskkonnale ei ole.

"Pinnas on täpselt samasugune nagu looduslik foon ja põhjavees võib näiteks Narvas märgata mingit sulfaatide kasvu, kuid see käib alati ehitustöödega kaasas ning ei ole üldse seotud põlevkivituhaga," märkis teadlane.

Eesti Energia keskkonnaarenduse juht Tõnis Meriste ütles, et pärast kahe teelõigu pilootprojekti pole tee-ehituses põlevkivituhka kasutatud. Ettevõte on samas uurinud võimalusi, kas tuhka saaks kasutada ka mujal Läänemere piirkonnas mass-stabiliseerimise projektides.

Teede-ehitusse minev põlevkivituhk Meriste kinnitusel täiendavat töötlemist ei vaja. "Pigem vastupidi, sest meil olekski vaja teede-ehitusse seda tuhka, mis katlast välja tuleb, sest see pole kokku puutunud veega ega niiskunud," selgitas Meriste.