Valdava osa (keskmiselt 91%) tulu saab ERR riigieelarvest tegevuskuludeks ja see koosneb baaseelarvest ning lisataotluste alusel saadud rahast.

ERR-i rahastamise läbipaistvust vähendavadki riigikontrolli hinnangul baasrahastamisvälised sihtfinantseeringud riigieelarvelistelt asutustelt.

Näiteks sai rahvusringhääling 2015. aastal teistelt riigieelarvest rahastatavatelt asutustelt tulu üle 853 000 euro, mille abil jõudsid televaatajate ette näiteks „Rakett 69“, „Kapital“, „Meie inimesed“.

Riigiasutuste kaudu on enim tulusid saanud haridussaadete toimetus, elusaadete toimetus ja poliitikasaadete toimetus. Näiteks 2014. aastal sõltus koguni 51% haridussaadete toimetuse kuludest ERRi-välistelt asutustelt saadud rahast. Poliitikasaadete toimetuse kuludest on erinevad riigiasutused katnud 20%.

Riigikontrolli arvates sõltub koostööprojekti käigus toodetud saade rahaliselt riigiasutusest ja ERR ei saa seetõttu olla kindel, et saate tootmine jätkub. Teisest küljest võivad riigiasutuste tellitavad saated mõjutada ERRi toimetuslikku sõltumatust.

Rahvusringhäälingu tulud aastatel 2008–2016 (miljonites eurodes):

Karis: eelarve peaks olema tervik

Riigikontrolör Alar Karis peab õigeks, et ERRi eelarve oleks parlamendi otsusega eraldatud ühtne tervik, mitte ei sõltuks veel kuskilt kõrvalt – riigieelarvelistelt asutustelt – tulevast projektirahast.

„Oleks loomulik, kui riigieelarves tõstetaks see raha, mida praegu eri asutused rahvusringhäälingule saadete eest maksavad, otse ERR-i baaseelarvesse, et tagada rahastamise stabiilsus ning kaitsta toimetuslikku sõltumatust ja vabadust,“ sõnas Karis.

Audit toob välja, et riik võtab ERR-ile riigieelarvest raha eraldamisel aluseks eelmise aasta baaseelarve. Seejuures ei hinnata süvitsi, kui palju ja milliste ülesannete ning arenguvajaduste tarvis ERR-il tegelikult raha kulub ja vaja on, sest sellist kuluarvestussüsteemi pole sisse seatud.

Spordiülekannete peavalu

Rahandusministeeriumi esindajate sõnul puudub neil teadmine, mida ERR tegelikult baaseelarve raames teha suudab ja mida mitte. Üks näide selle kohta on spordi suursündmuste ülekanded. Ministeeriumil puudub kindlus, kas ERR vajab nende ülekannete tegemiseks lisaraha või suudaks ta need kulud katta baaseelarvest.

ERR-i juhatus on omakorda seisukohal, et rahvusvaheliste spordi suursündmuste ülekannetest tingituna peaks programmide tootmise ja edastamise eelarve kasvama.

Rahvusringhääling on rahandusministeeriumile pakkunud ühe variandina välja suurendada iga-aastast baaseelarvet 320 000 euro võrra, et koguda reservi, mida saaks kasutada spordi suursündmuste ülekannete tegemiseks. Rahandusministeerium baaseelarvet küsitud summas suurendanud ei ole.

On teada, et 2016. aasta riigieelarvest taotles ERR lisaraha 650 000 eurot, et kanda üle olümpiamänge ja jalgpalli suurvõistlusi. Valitsus otsustas seekord raha mitte eraldada, kuid riigikogu rahanduskomisjon otsustas siiski 250 000 euroga ülekannete tegemist toetada.

Teadmiseks, et 2014. aasta lõpu seisuga oli ERR-il spordi suursündmuste ülekannetega seoses tehtud pikaajalisi ettemakseid summas 141 200 eurot seoses 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängude ja 2018. aasta jalgpalli-MMi ülekannetega; võetud pikaajalisi kohustusi summas 773 200 eurot spordiülekannete TV-õiguste ostmisega.

Selgust rahastamises on riigikontrolli hinnangul vaja ka seetõttu, et ERR peab ülekandeõiguste ostuga seoses võtma rahalisi kohustusi enne lisaraha eraldamise otsust. Kui pole selge, kas raha on stabiilselt ja piisavalt, on rahaliste kohustuste võtmise korral ERRi tegevust ja arendamist keeruline planeerida.

Kui võetud kohustuste katteks lisaraha ei saa, on ERR-i juhtkonna hinnangul sunnitud nad selle raha leidma olemasoleva eelarve raames (nt õiguste müügi, programmikulude koomaletõmbamise, saadete tootmise lõpetamise teel).

Tehnika uuendamiseks on ERR lisataotlustega riigieelarvest küsinud 2013. aastal 2,9 miljonit, 2014. aastal 1,5 miljonit, 2015. aastal 1,6 miljonit ja 2016. aastal 2,5 miljonit eurot. Lisaraha tehnika uuendamiseks on eraldatud aga kahel aastal: 2014. aastal 15 000 eurot vaegkuuljatele saadete tarvis subtiitrite tootmiseks ning 2015. aastal 50 500 eurot olemasolevate venekeelsete programmide tugevdamiseks. Ülejäänud taotlused on jäänud rahuldamata.

Vajakajäämised IT-süsteemide arendamisel

Riigikontroll osutab auditis tähelepanu, et ERR peab oma arengueesmärkide kavandamisel rohkem tähelepanu pöörama IT-süsteemide arendamisele ja nende toimepidevuse tagamisele.

Audito toob esile, et rahvusringhäälingu infosüsteemide arendamine on organisatsiooni strateegilistes dokumentides jäänud tagaplaanile ning need ei sisalda konkreetseid eesmärke, tegevusi ja selleks vajalikku ressurssi. Lühidalt: IT-valdkonna juhtimine ja haldamine on toimunud ebakorrapäraselt.

Riigikontroll märgib, et enamikul infosüsteemidel puudus auditi ajal korrektne dokumentatsioon, enamasti on sellised infosüsteemid asutuse enda töötajate loodud või modifitseeritud ja nende ülesehitust tunnevad ja toimimise tagavad terves organisatsioonis üks või kaks inimest. Kirjalikult ei olnud paika pandud toimimisjuhendeid, rolle ega vastutusalasid infoturbe intsidentide või hädaolukordade tarbeks.

Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa märkis vastuses riigikontrollile, et nõustub soovitustega ja kavandab juba lähiajaks mitmeid tegevusi, mis aitavad IT-valdkonna juhtimist tõhustada, muuta seda läbipaistvamaks ning seeläbi ka loodetavalt paremini rahastatuks.

Selleks nimetati 1. juunist ametisse IT-valdkonna arendusjuht, kelle esimeseks ülesandeks on diferentseerida IT arendustegevused muudest arendustegevustest ja koostada iseseisev strateegia.

"Järgmise sammuna taasintegreerime IT-strateegia ERR-i tehnika- ja tehnoloogia valdkonna arengukavaga, mis samuti vajab uuendamist, ning nende arengukavade võtmetegevused kirjeldame ära ERR-i üldises arengukavas," lubas Allikmaa.

Oht nõukogu tasakaalutusele

Riigikontroll soovitas auditis suurendada ka rahvusringhäälingu nõukogu valimise läbipaistvust ja seadustada paindlik süsteem, mis aitab tagada nõukogu koosseisu tasakaalustatust.

ERR-i nõukokku nimetatakse igast riigikogu fraktsioonist üks esindaja ning neli valdkonna tunnustatud asjatundjat. Kuigi see nõue peaks tagama nõukogu tasakaalustatuse võib see osutuda keeruliseks juhul, kui riigikogus on üle või alla nelja fraktsiooni.

Nõukogu tasakaalustatuse tagamiseks tuleks riigikontrolli arvates muuta Eesti Rahvusringhäälingu seadust.

Ühtlasi näitas audit, et nõukogu liikmete valimine ei ole toimunud alati viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada konkreetsete kandidaatide nõukokku määramise kaalutlustest.