Elatisabifondi loomine sai riigikogult heakskiidu ({{commentsTotal}})

{{1465993293000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Riigikogu võttis täna vastu perehüvitiste seaduse, mis koondab senised peretoetuste ja vanemahüvitiste seadused ning hõlmab ka täiesti uut elatisabifondi skeemi. Viimase eesmärk on tagada üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine elatisraha ning rongavanematelt elatisvõlgade karm sissenõudmine.

Elatisabi on mõeldud kõige haavatavamale sihtgrupile ehk nendele lastele, kelle teine vanem välja mõistetud elatist ei maksa. Teisalt ei vabasta see elatisvõlglast tema kohustustest ning riik nõuab selle kohustusi rikkunud vanemalt välja. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot.

"Seda ootavad väga paljud üksi last kasvatavad vanemad, kellele küll kohtuotsus on mõistnud teiselt vanemalt lapse kasvatamiseks raha, aga nad ei ole võib-olla seda kunagi saanud," märkis riigikogu liige Helmen Kütt "Aktuaalsele kaamerale".

Perehüvitiste seadusega muudetakse lisaks ka 19 eriseadust, mis on seotud Sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi kasutuselevõtuga 2017. aastal. Uus infosüsteem pakub mugavamat ja kiiremat toetuste, hüvitiste ja teenuste taotlemist e-keskkonnas ja vähendab seeläbi võimalikku dubleerimist.

Lisaks sätestatakse eelnõuga ka elatisabi maksmise periood, mida pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevani.

Elatisabifondi rakendamiseks on riigieelarves ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Elatisabi saamise eelduseks on see, et last kasvataval vanemal on lapse elatise asjas jõustunud kohtuotsus ning selles asjas toimub ka täitemenetlus. Täitemenetlusaegset elatisabi saab taotleda alates 1. jaanuarist 2017.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: