Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul oli eesmärgiks lisaks eelmises Euroopa Liidu eelarveperioodis saadud 100 miljoni euro suuruse toetusele EstLink 2 projektile saada käimasolevas eelarveperioodis EL-i kaasrahastus Eesti ja kogu regiooni energiavarustuskindluse seisukohalt kahele üliolulisele projektile - Eesti-Läti kolmandale elektriühendusele EstLatIII ja Eesti-Soome gaasiühendusele Balticconnector.

"EstLatIII elektriühenduse ehituse kaasrahastuse otsus 112 miljoni ulatuses tehti 2014. aastal. Nüüd siis Balticconnectori kaasrahastus ligi 200 miljoni ulatuses, kusjuures Balticconnectori 75-protsendiline kaasrahastus on esmakordne EL-i energiataristu projektide hulgas," ütles Veskimägi.

Eesmärk on nii Balticconnector kui Eesti-Läti kolmas elektriühendus saada valmis hiljemalt 2020. aasta lõpuks.

Balticconnectori ja Eesti-Läti gaasiühenduse tugevdamise eelarve on kokku eeldatavalt 300 miljonit eurot. Euroopa Liit kaasrahastab tänase otsusega projekte 206 miljoni euro ulatuses.

Balticconnector ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud 150-kilomeetri pikkuse gaasi ülekandetoruga, millest 80 kilomeetrit paikneb merepõhjas, ja gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte.

Eesti-Läti ühenduse tugevdamise projekt koosneb kahesuunalisi gaasivoogusid võimaldavast kompressor- ja mõõdujaamast Lõuna-Eestis. Projektid on eelduseks Soome-Balti regionaalse gaasituru loomisele ja gaasi varustuskindluse tõstmisele regioonis.

Euroopa Komisjoni rahastamisotsus on projekti arendajatele Eleringile ja Soome riigile kuuluvale Baltic Connector OY-le aluseks lõpliku investeerimisotsuse tegemiseks. Projektide ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.