Küsitlus: kaks kolmandikku on valmis piisava toetuse puhul tööst loobuma ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kaks kolmandikku Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksab, selgus juunis ühiskonnauuringute instituudi tellimusel kodanikupalga idee testimiseks tehtud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Püstitatud küsimus oli: "Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?".

Üheksa protsenti vastajatest soovis 651-800 eurot kuus, 12 protsenti 801-1000 euro, 10.3 protsenti 1001-1300 eurot, 6,1 protsenti 1301-1600 eurot ja 11.6 protsenti soovis üle 1600 euro.

Nii ilmnes, et keskmine tööst loobuja soovib saada 950 eurot kuus ning 38 protsenti inimestest soovib tööl käia igal juhul. Rohkem soovivad igal juhul tööl käia need inimesed, kellel on alaealised lapsed.

Meestest soovib igal juhul tööl käia 39,7 protsenti ning naistest 37,2 protsenti.
Igapäevaselt eesti keelt kõnelevatest vastajatest soovib igal juhul tööl käia 40,5 protsenti ning vene keelt kõnelevatest vastajatest 29 protsenti.

"Selgelt eristuvad teistest vastajad vanuses 35-49, kellest 45 protsenti soovib igal juhul tööl käia – need on oma karjääri tipus olevad inimesed, kelle jaoks töö on eneseteostuse kõrval ka elustiil ning aja veetmise viis," ütles analüütik Peeter Espak.

"Sama selgitus sobib hariduse kohta. Alg- või põhiharidusega inimestest käib hea meelega tööl edasi 32 protsenti, kutseharidusega ilma keskhariduseta inimestest 24 protsenti, kesk- või keskeriharidusega 36 protsenti, kõrgharidusega 49 protsenti. Kõrgharidusega inimesed käivad parema meelega tööl, kui vähem koolis käinud inimesed. Võib öelda, et sissetuleku kasvades suureneb ka töölkäimise soov. Näiteks üle 1600-eurose sissetulekuga inimestest jätkaks töölkäimist koguni 72 protsenti," tõdes Espak.

Küsitluses osales 630 inimest.

Toimetaja: Marek Kuul



Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: