USA meedia: Trumpi nõunike kummalised seosed Venemaaga äratavad üha rohkem tähelepanu ({{commentsTotal}})

Carter Page käesoleva aasta juulis Moskvas.
Carter Page käesoleva aasta juulis Moskvas. Autor/allikas: TASS/Scanpix

USA meedias ja Vabariikliku Partei välispoliitilisi seisukohti seni kujundanud poliitikute seas tekitavad üha rohkem segadust asjaolud, kuidas erakonna valimisplatvormis muudeti Ukraina toetamist puudutavat sõnastust. Samuti juhitakse üha enam tähelepanu Donald Trumpi mitme nõuniku rohkem kui kummalistele suhetele Venemaaga.

Näiteks on selgunud, et vaid mõned päevad enne seda, kui partei valimisplatvormi Ukrainat puudutav osa muudeti - väidetavalt Trumpi meeskonna survel - "pehmemaks", käis Trumpi välispoliitika nõunik Carter Page taas kord Venemaal, kus astus üles ka USA Vene-poliitikat kritiseeriva kõnega, vahendasid The Huffington Post, The Daily Beast, Vox, The Washington Post jt.

Page sai Trumpi kampaaniameeskonna nõunikuks käesoleva aasta märtsis. Varem on ta silma paistnud energeetikainvestorina ning ta on töötanud ka Venemaa energiakontserni Gazprom nõunikuna. Muuhulgas on ta ka ise väitnud, et talle kuulub Gazpromi aktsiaid. Pärast seda, kui ta Trumpi nõunikuks sai, on ta korduvalt teinud avaldusi ja pidanud kõnesid, kus ta on teinud maatasa Washingtoni senist Venemaa suunalist poliitikat ja vihjanud, et Trumpi presidendiks saades muutuksid suhted USA ja Venemaa vahel palju lähedasemateks.

"Washington ja teised Lääne pealinnad on pidurdanud potentsiaalset progressi sellega, et nad on - sageli silmakirjalikult - rõhutanud selliseid mõisteid nagu demokratiseerimine, ebavõrdsus, korruptsioon ja režiimimuutus," rääkis ta ühes Moskva majanduskoolis peetud kõnes.

Samuti on ta kutsunud üles Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone leevendama. Page on avaldanud arvamust, et kui Washington sanktsioonidest loobuks, avaneks USA ettevõtetele parem ligipääs koostööks Venemaa nafta- ja maagaasitööstuses.

Nädal aega pärast Page'i visiiti, veensid Trumpi toetajad vabariiklaste parteikongressi delegaate kaotama valimisplatvormist üleskutset toetada Ukrainat surmava relvastusega. Vabariiklastest poliitikud on seni korduvalt kritiseerinud president Barack Obama administratsiooni Ukraina liiga vähese toetamise eest ja nõudnud sealhulgas, et Washington annaks Kiievile ka surmavat relvastust.

Nii Trump kui ka tema kampaaniajuht Paul Manafort on mõlemad eitanud surve avaldamist, kuid nii delegaadid kui valimisplatvormi kujundamise komitee liikmed on seda kinnitanud. Kusjuures eriti tähelepanuväärneks osutus see, et Ukraina küsimus tundus olevat peaaegu ainus suurem teema, mille muutmise vastu Trumpi meeskond huvi üles näitas.

Analüütikute hinnangul toimus Trumpi Ukrainat puudutavates avaldustes märkimisväärne muutus just pärast seda, kui kampaaniat asus juhtima Manafort, kes varem töötas aastaid Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitši nõunikuna. Kui varem suhtus Trump teemasse kas pealiskaudselt või leidis, et Obama on olnud Ukraina toetamisel nõrk, siis pärast Manaforti saabumist lisandusid Trumpi väljaütlemiste hulka NATO-t kritiseerivad avaldused ja vihjed, justkui võiks ta kaaluda ka Krimmi Venemaa osaks tunnistamist.

Manaforti puhul on märkimisväärne ka see, et pärast Janukovitši Ukrainast põgenemist hakkas ta nõustama Janukovitši endist kabinetiülemat Sergei Ljovotškini, kes asus Regioonide Partei riismetest moodustama Opositsiooniblokki. Ei Trumpi ega ka Ljovotškini meeskondadest ei vastatud, kas Manafort on siiani Opositsioonibloki palgal või mitte.

Samuti pole ei Carter Page ega Trumpi kampaania vastanud päringutele, mis puudutavad Page'i viimast reisi Venemaale ja seda, millist nõu ta ikka Trumpile välispoliitilistes küsimustes annab.

Lisaks Page'ile ja Manafortile on asjatundjate tähelepanu äratanud veel kaks Trumpi nõunikku.

Üks neist on sõjaväeluure agentuuri DIA endine juht, kindralleitnant Michael Flynn, keda kunagi peeti ka võimalikuks Trumpi asepresidendikandidaadiks. DIA juhi kohalt lahkus Flynn 2014. aastal ennetähtaegselt ning väidetavalt olevat ta ülemustega mitmetes küsimustes tõsiselt tülli läinud.

Pärast erruminekut on Flynn olnud regulaarselt analüütikuks Venemaa telekanalis RT ning 2015. aastal istus ta ühel RT galaõhtul president Vladimir Putinist vaid paari koha kaugusel. USA väljaande Vox hinnangul on Flynnil tekkinud "kummaline kiindumus Venemaa ja selle autoritaarse valitsuse vastu".

Venemaa kontekstis on äramärkimist leidnud ka veterandiplomaat Richard Burt, kes mängis 1980. aastatel olulist rolli relvastusläbirääkimistes ning oli murrangulistel aastatel (1985-1989) suursaadikuks Lääne-Saksamaal. Hiljem on ta aga kuulunud Venemaa suurpanga Alfa-Bank juhatusse ning olnud seotud investeerimisfondiga Central Europe Russia and Turkey Fund, mis on teinud märkimisväärseid investeeringuid Gazpromi.

Ukrainat ja NATO-t puudutavad küsimused ning Trumpi nõunike kummalised seosed Venemaaga on teinud Putini-vastast ühisrinnet toetavad vabariiklased üha ärevamaks.

"Minu jaoks on see problemaatiline, sest igal teisel aastal oleks selline ettepanek (Ukrainat puudutava sõnastuse muutmine - Toim.) olnud vastuoluline. Mind ei ärrita niivõrd kampaaniameeskonna sekkumine valimisplatvormi kujundamise protsessi, vaid need prioriteedid [ehk samaaegne huvipuudus teiste teemade vastu] tekitavad kõige rohkem muret," selgitas Washington D. C. delegaat Rachel Hoff.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: