Kui Trumpi toetajad väidavad, et FBI toetus jälitusloa taotluses (SIIN ja SIIN) endise Briti luureametniku kahtlast päritolu toimikule, siis Trumpi vastased rõhutavad, et toimik ei olnud ainus tõendusmaterjal, et FBI ja kohus järgisid taotlust tehes ja luba andes reeglitepäraselt ning et esindajatekoja luurekomitee vabariiklasest esimees on Trumpi huvides teadlikult valeandmeid esitanud ja peaks seetõttu komitee juhi kohalt lahkuma.

Välisluure jälitusseaduse (Foreign Intelligence Surveillance Act ehk FISA) alusel erikohtule esitatud taotluse dokumendid, mida on kokku 412 lehekülge ja kus mitmed kohad on juurdluse huvides ja allikate kaitseks kinni kaetud, avaldati pärast seda, kui ajaleht New York Times ja parempoolne valitsusasutuste järelevalvega tegelev organisatsioon Judicial Watch dokumentide avalikustamise nimel kohtukaebuse esitasid. Dokumentide peamiseks sisuks on FBI taotlus saada 2016. aasta oktoobris luba USA kodaniku Carter Page'i pealtkuulamiseks.

Tegemist on esimese korraga, kui FISA alusel esitatud taotluse dokumendid avalikustatakse, nendib Vox oma ülevaates.

Dokumendis tuuakse välja põhjendused jälitusloa saamiseks ehk põhjused, miks FBI arvas, et Page'i on vajalik jälgida kui võimalikku välisriigi mõjuagenti. FBI kinnitab dokumentides veendumust, et Page on Venemaa valitsuse poolt värvatud esmärgiga mõjutada USA presidendivalimisi 2016. aastal. FBI toob välja Page'i lähedased suhted Venemaa riigiametnike ning luuretöötajatega. FBI ametnike sõnul on Page teinud Venemaa valitsusega koostööd ning ka Venemaa valitsus olevat oma sekkumist koordineerinud Page'iga ja võimalik, et veel kellegagi, kes on seotud Trumpi kampaaniameeskonnaga.

Etteheited FBI-le ja Trumpi toetajate seisukohad

Judicial Watch väidab dokumente kommenteerides, et taotlus FISA-kohtule oli vastuoluline, sest kohtule ei öeldud, et peamine informatsioon taotluses tugines nn Steele'i toimikule, mille oli koostanud eraluurefirma Fusion GPS esialgu Trumpi vabariiklastest konkurentide ja seejärel Hillary Clintoni kampaaniameeskonna ning Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) tellimusel. Samuti on tähelepanuväärne, et kohus andis loa Carter Page'i jälgimiseks vaid nädalad enne presidendivalimisi.

Judicial Watch leiab, et avaldatud dokumendid toetavad vabariiklaste juhitud USA esindajatekoja luurekomitee poolt käesoleva aasta veebruaris avaldatud memo hinnangut, mille kohaselt toetus taotlus olulisel määral Steele'i toimikule, milles sisalduvad väited on aga tõendamata ning mille eest oli maksnud vastaskandidaadi meeskond.

Ajaleht Wall Street Journal leiab oma juhtkirjas, et dokumendid näitavad, miks FBI oli pikka aega vastu nende avaldamisele.

"Isegi tugevalt redigeeritud kujul kinnitavad taotluse dokumendid, et FBI toetus kahtlastele kallutatud tõenditele õigustamaks loa saamist ning jättis kohtu eest varjule olulist informatsiooni," kirjutab ajaleht.

Samuti väidab Wall Street Journal, et märkimisväärne osa dokumentidest keskendub tehnilistele küsimustele ja Venemaa valimistesse sekkumise ajaloole ning Page'ist endast on vähe juttu ning seegi koosnevat peamiselt teadetest tema suhtlusest venelastega, tema enda reaktsioonidest sellele, et ta on uurimise all, ning väga redigeeritud kokkuvõttest. Otseselt tõendeid puudutav osa taotlusest paistab aga ajalehe sõnul toetuvat peaaegu täielikult Steele'i toimikule.

Wall Street Journal rõhutab, et isegi FBI endine direktor James Comey on öelnud, et nn Steele'i toimiku sisu pole kinnitust saanud ning et ka keegi teine pole esitanud tõendeid toimiku kõige tõsisemate süüdistuste toetuseks.

"Ometi selle tõendamata ja konkureeriva kampaaniameeskonna tellitud dokumendi alusel süüdistas FBI USA kodanikku välisriigi agendiks olemises ja soovis õigust teda pealt kuulata," kirjutas ajaleht.

Väljaanne National Review toob end ülevaates samuti välja selle, et FBI justkui väitis kohtule, et taotluses mainitud tõendid on kinnitust leidnud, kuid nii Comey, tema asetäitja Andres McCabe ja ka toimiku koostajaks olnud endine Briti luureametnik Christopher Steele ise on öelnud, et suur osa toimiku andmetest on tõendamata või polegi neid võimalik sisuliselt tõendada. Steele on rõhutanud ka seda, et toimiku näol oli tegu nn luurealase toormaterjaliga, mis seega polnudki mõeldud kellegi avalikult süüdistamiseks või kohtus tõendina esitamiseks.

Etteheited Nunesile ja Trumpi kriitikute seisukohad

Trumpi kriitikud - nii demokraadid kui ka mitmed vabariiklased - tunnistavad, et kuigi suure osa taotlusest moodustasid Steele'i toimiku andmed, ei olnud kindlasti tegu ainsate tõendite ja põhjendustega, miks Page'i peeti vajalikuks jälgida.

Samuti ei ole Trumpi kriitikud üldse nõus väitega, et FBI ei rääkinud kohtule taotlust esitades Steele'i toimikust ja oma kahtlustest selle sisu osas. Kuigi ühtegi nime taotluses ei mainita - Trump on näiteks mainitud kui "kandidaat 1" ja Clinton "kandidaat 2" jne. - , andis FBI kohtule ülevaate sellest, et osa tõenditest pärineb allikalt (Steele), kelle tööd rahastas esialgu konservatiivne veebileht Washington Free Beacon ja seejärel demokraadid. Samas märkis FBI, et see sama allikas on andnud USA luurele varem usaldusväärset informatsiooni.

Seega rõhutatakse selle seisukoha puhul asjaolu, et FBI ja USA justiitsministeerium ei rikkunud taotluse puhul ühtegi reeglit. Samuti olid jälitusloa andnud FISA-kohtus kõik neli kohtunikku vabariiklaste poolt ametisse määratud ehk seega on Trumpi toetajate jutt mingist demokraatide vandenõust kohatu.

"Ma ei usu, et nad tegid midagi valesti. Mulle tundub, et nad läksid kohtusse, veensid kohtunikke seda heaks kiitma, esitasid kogu informatsiooni ja seal oli palju põhjusi, miks nad tahtsid Carter Page'i uurida ja mis ei ole seotud (Steele'i) toimikuga," selgitas näiteks senati luurekomitee liige, vabariiklasest senaator Marco Rubio CNN-i telesaates "State of the Union".

Taotlusdokumentide avalikustamise eestvedajaks olnud New York Timesi ajakirjanik Charlie Savage on lisaks oma artiklile toonud ka oma Twitteri-kontol punkt-punktilt esile Trumpi toetajate olulisemad väited ja selle, mis FBI dokumentides kirjas on.

Kui esindajatekoja luurekomitee esimees Devin Nunes teatas veebruaris FBI-d kritiseerivas memos (ja nagu nüüd seisab ka näiteks Wall Street Journali juhtkirjas), et FBI varjas FISA-kohtu eest Steele-i toimiku sünni asjaolusid, siis taotlusdokumentidest tuleb selgelt välja, et FBI andis kohtule teada, et isikud, kes Steele'i toimikut koostama palkasid, olid poliitiliselt motiveeritud. Ehk kohus oli otsust tehes täiesti teadlik, et tõendid on pärit vastaskampaania poolt tellitud toimikust.

The Dem rebuttal said the court *was* told that the person who hired Steele was politically motivated. We can see that is the truth: the court was clearly told why Steele was looking into Trump-Russia ties. /6 pic.twitter.com/nDerp9Xe2l

— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018

Samuti ei pea paika ka väide, et kuna taotluses kandidaatide nimesid ei mainitud, polevat kohus ka mõistnud, kellest jutt käib. Näiteks on taotluses kirjas ka üks tõeliselt bürokraatlik lause: "2016. aasta 8. novembril või selle lähistel valiti kandidaat #1 presidendiks."

Part of the complaint is that the court should have been told it was DNC/Clinton campaign, by name, that funded Steele. We see that the practice of FISA applications is to bend over backwards not to name Americans. Here's a renewal "masking" Trump's identity, for example. /7 pic.twitter.com/lBA1eGK2oy

— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018

Lisaks ei pea paika kriitika, et FBI lisas Page'i vastaste tõendite hulka meedias ilmunud artikleid. Taotlusdokumenditest tuleb hoopis välja, et mainitud meedias ilmunud artikkel lisati vaid kohtu informeerimiseks, et Page ise eitab koostööd Venemaa valitsusega. 

Democrats in February said that was misleading because the purpose of including the article was instead to tell the court that Page had denied the allegations about his meetings in the July 2016 Moscow trip. And that is indeed how the application presents that material: /10 pic.twitter.com/8L8Avzkqg8

— Charlie Savage (@charlie_savage) July 22, 2018

Ka ei olnud nn Steele'i toimik ainus informatsioon, mille alusel FBI jälitusloa soovi põhjendas, ning esialgne Venemaa juurdlus ei alanud mitte Steele'i toimikust, nagu paljud vabariiklased on väitnud, vaid ikkagi Trumpi nõunikuna tegutsenud või selleks pürginud George Papadopoulose avameelitsemisest. Praeguseks on uurijatega koostööle läinud Papadopoulos tunnistanud, et valetas FBI-le oma Venemaa-sidemete kohta.

Väljaanne Lawfare Blog toob välja selle, et kui Nunesi memo peamine argument oli see, et FBI ei toonud kohtule taotlust esitades välja Steele'i toimiku tausta ehk täpsemalt selle tellijate poliitilisi motiive, siis lükkavad avaldatud dokumendid selle ümber ja Nunesi memo kallutatus on isegi varem arvatust hullem.

Endisest kõrgest justiitsametnikust autor nendib, et sisuliselt üritas Nunesi veebruarikuine memo avalikkust petta viisil, milles ta samal ajal süüdistas FBI-d.

Riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) luureseaduste valdkonna endine juht April Doss rõhutab oma ülevaates omakorda seda, et FISA-taotlustes pole kunagi eesmärgiks esitada tõendeid, mis sobiksid ka kohtuprotsessil süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Tõendid peavad olema piisavad veenmaks kohtunikke, et tegemist on küsimusega, mida tuleb veel põhjalikumalt uurida. 

First, Title I only permits surveillance of a U.S. person when there's probable cause to believe that the person is an agent of a foreign power. What the FBI put together in its submission was proof of PC. Remember, PC is not the same as proof beyond a reasonable doubt. 4/

— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018

It's not supposed to be. A FISA app doesn't have to meet the standard for criminal conviction. The app is just supposed to let an independent arbiter - a federal judge - decide whether there's enough evidence for a court order to allow the government to investigate further. 5/

— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018

And that's exactly what the 412 pages of these applications (initial and 3 renewals) did. They laid out a detailed case before a judge explaining why there was preliminary and ongoing cause to believe there was enough evidence for the government to continue investigating. 6/

— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018

Tema sõnul esitati taotluses piisavalt informatsiooni selle kohta, et argumentidena kasutatud andmed võivad olla poliitiliselt kallutatud, ja seega on faktiline valeväide, justkui polnud FBI, justiitsministeerium ja FISA-kohus sellest asjaolust teadlikud.

So the idea that DoJ, FBI, or FISC didn't know there could be bias in the info is factually inaccurate. And the idea they wouldn't've been able to assess the reliability of the info is: a) not true, and b) a red herring to detract from important facts showing probable cause. 8/

— April Doss (@AprilFDoss) July 23, 2018

Axios ja MSNBC edastavad, et eelpool mainitust lähtudes süüdistavad demokraadid, eriti esindajatekoja luurekomitee juhtiv demokraat Adam Schiff, esimees Nunesit otseselt valetamises ja nõuavad, et ta luurekomitee esimehe kohalt lahkuks või taandataks. Samas on kõlanud üleskutseid, sealhulgas konservatiivide poolt, et Nunes peaks üleüldse esindajatekojast lahkuma.

Erinevalt senati luurekomiteest, mis on suutnud enam-vähem parteiüleselt tegutseda, on esindajatekoja luurekomitee olnud Venemaa-juurdluse algusest saadik parteiliselt lõhestunud. Demokraadid on süüdistanud selle esimeest Nunesit selles, et ta ei soovi mitte tõde välja selgitada, vaid ta tegutsevat käsikäes Valge Majaga, et Trumpile ja tema toetajatele meedias nö jutupunkte tekitada.

Senati luurekomitee vabariiklasest esimees Richard Burr tegi hiljuti avalduse, mis on täpselt vastupidine Nunesi seisukohale, ja leidis, et FISA jälitusloa andmine oli Page'i puhul igati põhjendatud.

Mida on Carter Page ise öelnud?

Page on algusest peale eitanud igasugust valesti käitumist, seaduserikkumisest või Venemaa mõjuagendiks olemisest rääkimata.

Pühapäeval CNN-i saatele "State of the Union" intervjuu andnud Page nimetas FBI taotluses sisalduvaid kahtlustusi naeruväärseteks ja eksiteele viivateks.

Kui saatejuht Jake Tapper küsis temalt selle kohta, et ta on end varem tutvustanud Venemaa valitsuse mitteametliku nõunikuna, vastas Page, et see on liialdus ning et ta olevat omal ajal vaid paaril kohtumisel maha istunud.

Samas ei jõudnud Page'i seostamine Venemaaga omal ajal avalikkuse ette mitte FBI huvi tõttu, vaid kõigepealt pälvisid meedia tähelepanu aastaid Venemaal töötanud Page-i enda avaldused.

Page liitus Trumpi kampaaniameeskonna välispoliitika nõunike sektskonnaga 2016. aasta märtsis. Varem oli ta silma paistnud energeetikainvestorina ning ta oli töötanud ka Venemaa energiakontserni Gazprom nõunikuna. Muuhulgas on ta ka ise väitnud, et talle kuulub Gazpromi aktsiaid. Pärast seda, kui ta Trumpi nõunikuks sai, tegi ta korduvalt - sealhulgas ka Venemaal käies - avaldusi ja pidas kõnesid, kus ta tegi maatasa Washingtoni senist Venemaa-suunalist poliitikat, võttis sõna sanktsioonide vastu ja vihjas, et Trumpi presidendiks saades muutuksid suhted USA ja Venemaa vahel palju lähedasemateks.

Hiljem, kui süüdistused Trumpi meeskonna väidetavate Venemaa suhete teemal rohkem tähelepanu pälvima hakkasid, lahkus ka Page kampaaniameeskonnast. Tema liitumise ja lahkumise täpsemad asjaolud on endiselt mõnevõrra ebaselged, sest esiteks oli tema näol tegu vabatahtlikuga, kes väidetavalt palka ei saanud, ja ta ilmus esimest korda Trumpi meeskonna orbiidile juba 2015. aastal ehk ajal, mil kinnisvaraärimeest veel eriti tõenäoliseks valimiste võitjaks ei peetud.

2017. aasta novembris kongressis tunnistamas käinud Page rääkis protokolli kohaselt, et kohtus 2016. aasta juulis Moskvat külastades Vene presidendi administratsiooni liikmetega ning riikliku naftahiiu Rosneft investorsuhete juhiga.

Samuti õnnitles Page Trumpi meeskonna välispoliitikatiimi 2016. aasta 14. juulil suurepärase töö eest Ukraina parandusega - ta viitas nimelt kampaania otsusele sekkuda, et vabariiklaste Ukraina-platvormi paranduse sõnastust leebemaks muuta ehk loobuda seal otsesõnu soovist Ukrainale nn surmavat relvastust tarnida. (Praeguseks on Trumpi administratsioon küll teinud täiesti vastupidise ja Obamast palju jõulisema otsuse ehk Ukrainale on tarnitud surmavat relvastust nagu näiteks Javelini-rakette - Toim.)