Tegemist oli osaga juurdlusest, mille raames uuritakse Trumpi meeskonna ja Venemaa võimalikke ebasobivaid seoseid, kinnitasid allikad ajalehele Washington Post.

FBI ja justiitsministeerium said loa (ehk nn FISA (Foreign Intelligence Surveillance Act) warrant) Page'i pealt kuulata pärast seda, kui ametnikud veensid välisluure jälgimisega tegelevat kohtuinstantsi selles, et on mõjuv põhjus kahtlustada Page'i välisriigi mõjuagendiks olemises. Käesoleval juhul oli selliseks välisriigiks Venemaa Föderatsioon, kinnitasid ametnikud.

Tegemist on seni kõige kindlama tõendiga, et FBI-l oli põhjust 2016. aasta presidendikampaania ajal kahtlustada, et Trumpi nõunik oli kontaktis Vene agentidega. Need kontaktid on aga praegu kesksel kohal uurimises, mille käigus püütakse selgusele jõuda, kas Trumpi meeskond tegi Venemaa valitsusega koostööd, et valimisi Trumpile soodsas suunas kallutada.

Page'i ei süüdistata hetkel üheski kuriteos ning hetkel on veel ebaselge, kas justiitsministeeriumil on kavas tema või kellegi teise vastu tulevikus mingeid Venemaa sekkumisega seotud süüdistusi esitada. Küll on aga teada, et USA vastuluure alustas juurdlust Venemaa sekkumise asjus möödunud aasta juulis. Suurem osa selliseid juurdlusi kriminaalsüüdistusi kaasa ei too.

FISA kohtuorderid on salajased ning neid annab välja spetsiaalne justiitsministeeriumi otsealluvuses olev kohus. Sellist pealtkuulamise luba on väga raske saada - eriti USA kodanike puhul - ning allikate kinnitusel oli Page Venemaa sekkumist puudutava juurdluse raames ainus Ameerika Ühendriikide kodanik, kelle suhtes see luba anti.

Trumpi kampaaniameeskonna endised liikmed rääkisid Politicole ja Washington Postile, et Page oli üks Trumpi meeskonna varasema perioodi mittepalgalisi vabatahtlikke nõunikke, kes tänu oma töökogemusele investeerimispankurina Moskvas, kus ta olevat ka olnud seotud Vene energiahiiu Gazpromiga, tegi ettepanekuid just välispoliitikat ja energeetikat puudutavates küsimustes.

Seda ajaperioodi meenutanud nõunikud ütlesid, et Page paistis silma selle poolest, et ta üritas väga aktiivselt Trumpi jutule pääseda ning ka presidendikandidaadi siseringi pääseda, kuid see tal ei õnnestunud. Samuti esitas ta hulgaliselt kirjalikke ettepanekuid, kuid pole selge, kui palju neist mingite tegelike poliitiliste seisukohtade osaks said.

2016. aasta suvel pälvis Page üha rohkem kogenud välispoliitika ekspertide tähelepanu ja kriitikat, sest ta kiitis meedias avalikult Venemaa presidenti Vladimir Putinit ning taunis Moskva suhtes kehtestatud sanktsioone. Juulis käis ta Moskvas ning pidas seal kõne, kus mõistis USA senise poliitika Venemaa suunal teravalt hukka. Reisiks Moskvasse sai ta küll Trumpi kampaaniajuhtidelt loa, kuid ainult juhul, kui ta teeb seda eraisikuna, mitte aga meeskonna esindajana.

Page lahkus Trumpi meeskonna juurest lõplikult 2016. aasta septembris, kui tema Venemaa-suhted üha rohkem avalikku kriitikat pälvisid. Samas on ta endiselt esitlenud end aktiivselt Trumpi endise nõunikuna ja eriti aktiivselt on ta seda teinud Vene meediaga suheldes. Trumpi meeskonna esindajad on omakorda rõhutanud, et Page olulist rolli Trumpi kampaanias ei mänginud ning Valge Maja kinnitusel on praeguseks Page'i suhtes saadud ka kohtuorder, mille kohaselt peab ta Trumpi nimel avalduste tegemisest hoiduma.

Page ise on öelnud, et pole midagi valesti teinud ning et kõik kahtlused tema suhtes olevat vaid Demokraatliku Partei poolt tekitatud skandaal. Page on pakkunud end tunnistusi andma ka kongressi kuulamistele, mis puudutavad Venemaa sekkumist, ning osa kongressi komiteedest on teatanud, et juurdluse raames tuleks Page'ilt mitmeid küsimusi küsida.