Nn Valge paberi kohaselt on eesmärgiks tagada, et Saksamaa relvajõududes oleks 170 000 sõdurit, ning hetkel seistakse küsimuse ees, kuidas leida lahendus kaadripuudusele, mis on seotud viis aastat tagasi tehtud otsusega ajateenistus kaotada. Üheks võimaluseks on näiteks see, kui Bundeswehris saaksid teenida ka teiste EL-i liikmesriikide kodanikud, vahendasid Deutsche Welle ja Yle.

Praeguste seaduste kohaselt saavad Bundeswehris teenida vaid Saksamaa kodanikud.

Kaitseministeeriumi hinnangul oleks aga teiste EL-i liikmesriikide kodanike liitumine Saksa relvajõududega praktikas üsna lihtsalt korraldatav.

"Euroopa Liidu kodanikel, nii meestel kui ka naistel, on üsna sarnane hariduslik taust ja vähe kultuurilisi erinevusi," kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja, kelle sõnul oleks peamiseks nõudmiseks saksa keele oskus, mis jääb endiselt põhiliseks eelduseks Bundewswehris teenivatele inimestele.

Ekspert: kohustusliku ajateenistusega riigid jääksid värbamisplaanidest välja

Enne vajalikku seadusemuudatust tuleb arvestada aga mitmete asjaolude ja seisukohtadega.

Esiteks peaksid ka teised liikmesriigid andma tagasisidet, mida nad arvavad sellest, kui Bundewswehri uksed oleksid ka nende kodanikele avatud.

Eriti oluline on näiteks analüüsida seda, kuidas tuleks suhtuda teiste riikide reservväelastesse, kellel peaks tekkima soov Bundeswehris teenida.

Saksamaa parlamendi sõjalise õiguse ekspert Hans-Peter Bartels arvas, et tõenäoliselt väga palju välismaalastest huvilisi Saksamaa relvajõududesse ei tuleks, seda eelkõige keelebarjääri tõttu.

"Lisaks on ees ka hulk juriidilisi probleeme. Näiteks riigid, kus on kohustuslik ajateenistus, oleksid loomulikult Saksa armee värbamisplaanidest väljapool," rääkis Bartels.

Euroopa Liidu riikidest on kohustuslik ajateenistus Soomes, Eestis, Taanis, Kreekas, Austrias ja Küprosel.

Nn võõrleegioni plaani vastu on sõna võtnud ka Saksa relvajõudude liit Deutschen BundeswehrVerband (DBwV) ehk organisatsioon, mis esindab praeguste ja endiste Saksa sõdurite ja nende perede huve.

DBwV hinnangul on rahva ja sõduri vahel eriline usalduslik suhe ning et sõdur ei ole lihtsalt üks amet teiste ametite seas. Liidu esimehe Andre Wüsteri sõnul tuleb poliitikutele pidevalt meelde tuletada, et sõduri identiteedi osaks on märkimisväärsed rahvuslikud eripärad ja seda hoolimata ühistest euroopalikest väärtustest.