Saksamaal arutatakse endiselt EL-i kodanike relvajõududesse värbamist, eestlasi plaan tõenäoliselt ei puudutaks ({{commentsTotal}})

Bundeswehr.
Bundeswehr. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Saksamaa kaitseministeerium avaldas juulis dokumendi, millega pandi paika lähituleviku plaanid riigikaitses. Üheks palju vastukaja saanud ideeks on nn võõrleegioni loomine ehk plaan hakata Bundeswehri ridu täitma ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikega.

Nn Valge paberi kohaselt on eesmärgiks tagada, et Saksamaa relvajõududes oleks 170 000 sõdurit, ning hetkel seistakse küsimuse ees, kuidas leida lahendus kaadripuudusele, mis on seotud viis aastat tagasi tehtud otsusega ajateenistus kaotada. Üheks võimaluseks on näiteks see, kui Bundeswehris saaksid teenida ka teiste EL-i liikmesriikide kodanikud, vahendasid Deutsche Welle ja Yle.

Praeguste seaduste kohaselt saavad Bundeswehris teenida vaid Saksamaa kodanikud.

Kaitseministeeriumi hinnangul oleks aga teiste EL-i liikmesriikide kodanike liitumine Saksa relvajõududega praktikas üsna lihtsalt korraldatav.

"Euroopa Liidu kodanikel, nii meestel kui ka naistel, on üsna sarnane hariduslik taust ja vähe kultuurilisi erinevusi," kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja, kelle sõnul oleks peamiseks nõudmiseks saksa keele oskus, mis jääb endiselt põhiliseks eelduseks Bundewswehris teenivatele inimestele.

Ekspert: kohustusliku ajateenistusega riigid jääksid värbamisplaanidest välja

Enne vajalikku seadusemuudatust tuleb arvestada aga mitmete asjaolude ja seisukohtadega.

Esiteks peaksid ka teised liikmesriigid andma tagasisidet, mida nad arvavad sellest, kui Bundewswehri uksed oleksid ka nende kodanikele avatud.

Eriti oluline on näiteks analüüsida seda, kuidas tuleks suhtuda teiste riikide reservväelastesse, kellel peaks tekkima soov Bundeswehris teenida.

Saksamaa parlamendi sõjalise õiguse ekspert Hans-Peter Bartels arvas, et tõenäoliselt väga palju välismaalastest huvilisi Saksamaa relvajõududesse ei tuleks, seda eelkõige keelebarjääri tõttu.

"Lisaks on ees ka hulk juriidilisi probleeme. Näiteks riigid, kus on kohustuslik ajateenistus, oleksid loomulikult Saksa armee värbamisplaanidest väljapool," rääkis Bartels.

Euroopa Liidu riikidest on kohustuslik ajateenistus Soomes, Eestis, Taanis, Kreekas, Austrias ja Küprosel.

Nn võõrleegioni plaani vastu on sõna võtnud ka Saksa relvajõudude liit Deutschen BundeswehrVerband (DBwV) ehk organisatsioon, mis esindab praeguste ja endiste Saksa sõdurite ja nende perede huve.

DBwV hinnangul on rahva ja sõduri vahel eriline usalduslik suhe ning et sõdur ei ole lihtsalt üks amet teiste ametite seas. Liidu esimehe Andre Wüsteri sõnul tuleb poliitikutele pidevalt meelde tuletada, et sõduri identiteedi osaks on märkimisväärsed rahvuslikud eripärad ja seda hoolimata ühistest euroopalikest väärtustest.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: