Leht: Saksa sõjaväel pole NATO missiooni jaoks tanke ja muud põhivarustust
Saksamaa meediasse lekkinud dokumendist selgub, et Bundeswehril on puudu varustusest selleks, et täita liidrirolli NATO Venemaa-vastastes kiirreageerimisjõududes (VJTF). Opositsioonipoliitikud süüdistavad selles kaitseministrit.
Eelmisel nädalal ajalehele Die Welt lekkinud dokumendist selgub, et Saksamaa sõjavägi on salaja tunnistanud, et ei suuda täita NATO-le antud lubadust.
Deutsche Welle teatel seisab dokumendis, et Bundeswehr võtab alates järgmisest aastast küll üle NATO kiirreageerimisüksuste (VJTF) juhirolli, kuid sõjaväel pole piisavalt tanke.
Münsteris paikneval 9. tankibrigaadil on ainult ühksa töökorras Leopard 2 tanki, kuigi VJTF-i jaoks on brigaad lubanud 44 töökorras tanki. Samuti on brigaadil lubatud 14 jalaväe soomusmasinast vaid kolm.
Dokument paljastas ka puudujääkide põhjused: varuosade puudus ja kõrge hind ning sõidukite hooldamiseks kuluv aeg.
Samuti on dokumendi kohaselt Bundeswehril puudus öise nägemise seadmetest, automaatsetest granaadiheitjatest, talverõivastest ja sõjaväelaste kaitserõivastest.
Ka Saksamaa õhuväel on dokumendi andmetel raskusi oma NATO kohustuste täitmisega. Luftwaffe peamisi vahendeid - Eurofighter ja Tornado sõjalennukeid ning CH-53 transpordikoptereid - saab aastas keskmiselt kasutada neli kuud, sest ülejäänud ajast on need remondis ja taasrelvastamises.
"Ka kõigi osa-ajaga jõudude olukord on murettekitav," sõnas parlamendi relvajõudude komisjoni liige Hans-Peter Bartels Die Weltile. Opositisoonipoliitikud süüdistavad, et kaitseminister Ursula von der Leyen on lasknud sõjaväel alla käia.
Rohelise Partei kaitsevaldkonna pressiesindaja Tobias Lindner ütles pressiteate vahendusel, et Von der Leyen peaks endalt küsima, mida ta on oma viimasel ametiajal teinud.
"Tundub, et poliitiliselt sobilikum on pidevalt kuulutada relvastamise kavatsustest ja suunamuutustest, mitte varuosade ja hoolduse probleemidega tegeleda. Von der Leyen on täielikult vastutav praeguste probleemide eest," ütles ta.
Von der Leyen ütles eelmisel nädalal Münchenis julgeolekukonverentsil peetud kõnes, et Saksamaa on valmis globaalselt esile astuma. Deutsche Wellele kinnitas ta, et Berliin suurendab oma kaitse-eelarvet.
Minister viitas valitsuse Saksamaa koalitsioonileppele, kus mõlemad partnerid on lubanud anda rohkem raha Saksamaa sõjaväele pärast aastatepikkust kaitse-eelarve langust.
"Kaitse saab miljardeid, sest me luasime, et tõstame eelarveid ükshaaval," sõnas ta.
Puudus on ka põhivarustusest
Deutsche Welle andmetel selgub kaitseministeeriumile esitatud dokumendist, et lisaks tankidele on Saksa sõjaväelastel puudus kaitsevestidest, talverõivastusest ning telkidest.
Ajaleht Rheinische Post viitas Saksamaa väejuhatuse sisedokumendile, millest tuleb välja, et armeel pole piisavalt telke vähemalt aastani 2021.
Raporti kohaselt on VJTF-i jaoks aastateks 2018 kuni 2020 vaja 10 282 mobiilset majutusüksust, kuid praegu on olemas vaid 2500 ning needki ei vasta vajadustele.
Samuti märgib dokument, et kaitsvaid veste ja talverõivastust on nii vähe, et võimatu on oma kohustusi täita.
Probleem pole ainult rahas
Prahas tegutseva Euroopa kaitsekeskuse juht ja vanemteadur Mark Galeotti ütles, et Saksamaa sõjaväe raskused ei ole ülejäänud NATO jaoks saladus.
Ta selgitas, et Saksamaa on pikka aega sõjaväele alakulutanud ning tegelenud peamiselt oma mittesõjalise välispoliitikaga. Ta lisas, et juba pikka aega on olnud selge, et Saksamaa ei ole täitnud oma kohustusi alliansis.
Lekkinud dokumendi kohaselt püüab sõjavägi nüüd katta puudujääke teiste üksuste varude arvelt, isegi kui see mõjutab õppuseid ja väljaõpet.
Galeotti ütles, et tankid on aga tehniline väljakutse, mida ei pruugi lahendada vaid rahaga. Ta selgitas, et küsimus pole vaid rasketehnika soetamises, vaid küsimus on varuosades ja taristus.
"Tankid on sõjamasinate kohta üllatavalt temperamentsed, mistõttu ei saa seda puudujääki kiiresti korvata, isegi kui raha on olemas," lisas Galeotti.
Ta selgitas, et arvestades Saksamaa põhimõtteliselt patsifistlikke prioriteete (NATO sõjaväemissioonil Afganistanis oli Saksamaal liitlaste hulgas maine, et riik hoidis oma sõjaväelasi ohust eemal turvalises kohas), ei ole üllatav, et riik peab nüüd tankidega tegelema.
"Tankid pole midagi muud, kui sõjapidamismasinad. Džiibis viibivat sõdurit saab kasutada humanitaarmissioonidel Aafrikas, saab teha igasuguseid asju. Tank on lihtsalt tank. Ja see on otsene sõjaline kulutus, mida Saksamaa pole suutnud viimased 20 aastat teha," rääkis ta.
Galeotti: VJTF on poliitiline kohustus NATO ees
NATO lõi 5000 sõjaväelasest koosneva VJTF-i 2014. aastal, et heidutada Venemaa sõjaväe võimalikku ohtu Balti riikidele. Üksus peaks olema valmis reageerima 24 tunni jooksul, kuid uutest dokumentidest selgub, et Prantsusmaa ja Suurbritannia on praegu ainsad Euroopa suurjõud, kelle sõjaväed on selliseks kiirreageerimiseks võimelised.
Galeotti ütles, et VJTF on pigem "poliitiline komistustraat", kui sõjaline jõud.
"Selle mõte on öelda Venemaale: Jah, te võite saata oma väed Poolasse või Eestisse, kuid päeval, mil te seda teete, peate tapma sakslasi ja teisi rahvaid. See on poliitiline kohustus NATO ühtsuse ees," rääkis ta.
Galeotti lisas, et kuigi tankid on tähtsad, siis see, et Bundeswehr saadab soovitust vähem tanke, ei pruugi tingimata VJTF-i missiooni takistada.
"Venelased ei ole võtnud pähe kõigil tingimustel laieneda või sisse tungida. Pole tõenäoline, eriti lähitulevikus, et venelased tahavad NATO-ga kokku puutuda," ütles Galeotti.
"Me peame meeles pidama, et Euroopa NATO-l, isegi ilma ameeriklaste ja kanadalasteta, on rohkem maavägesid kui venelastel," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael