Neli vaprat pilooti pidid simuleerima kopteriõnnetust keset veekogu, kus lennumasin oli vee alla vajunud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Enamasti piloot suudab maandada kopteri pehmelt vette ja väga tihti elatakse maandumine vette üle, aga kui sa ei oska kasutada päästevahendeid, siis võib tulla külmumissurm, näljasurm, uppumissurm. Ajalugu on näidanud, et kui inimest ei valmista selleks ette, siis nende pääsemise šansid on oluliselt väiksemad," selgitas erivarustuse tehnik, vanemveebel Janek Tauram.

Esimesel soojendusharjutusel oli kopter õiget pidi ja kabiinil ei olnud aknaid, mis lihtsustas sellest välja pääsemist. Iga järgnev harjutus läks aga raskemaks ja lõpuks olid piloodid vee all kinniste rihmadega, ümberpööratud kabiinis, mille aknad tuli eemaldada.

"Ega see just kõige meeldivam tunne ei ole. Aga mulle meeldivad sellised vees ja õhus toimetamised. Väga suurt ärevust see sisse ei tekitanud, aga oli natukene kõrgem kui tavaliselt," rääkis piloot, nooremseersant Kaimar Lomp.

Kõige keerulisem on tema sõnul õigel hetkel esimest korda sisse hingata, et oleks piisavalt aega tegutseda. "See väike balloon, mis meil kaasas on, annab meile hapnikku ikkagi suhteliselt lühiajaliselt. Kui sa selle esimese hingamise jätad valesse aega ja liiga hiljaks, siis sa tõmbad endale hoopis vett sisse," rääkis Lomp.

Siiani ei ole Eestis sellist sisekeskust olnud, kus saaks merepäästet treenida, mistõttu viivad Eestis teenivad liitlasväed oma harjutusi läbi kodumaal. Edaspidi võib see Janek Taurami sõnul aga muutuda.

Eestis on sellist koolitust saanud umbes 20 õhuväe pilooti.

"Loomulikult, päris keskkonnas on külmad veed, mis tekitavad veel külmašokki ja muid tegureid, aga küll me nendeni ka jõuame," ütles Tauram.