Maximat kummitavad samasugused tööjõuprobleemid kui kõiki teisigi kauplusekette: inimesi sellele pingelisele ja madalapalgalisele tööle lihtsalt ei jagu.

Ehkki ka Maxima istub piltlikult öeldes alaliselt töötukassa ukse taga, sooviga leida omale tööjõudu, on nad juba jupp aega lahendanud oma tööjõuprobleeme üsna ekstreemsete vahenditega, mis paraku on muutumas uueks normaalsuseks, mis nüüdseks levinud teistest sektoritest ja jaekaubandusse. Nimelt kuna suurim tööjõupuudus valitseb Tallinnas ja Harjumaal, on Maxima asunud tötöajaid sinna sõidutama nii Ida-Virumaalt kui Lätistki. Sellega kõrvu juurutab jaekett üha enamates kauplustes ka iseteeninduskassasid ning võimaldab Tallinna piirkonnas teha oste e-poes.

"Töötajaid napib, otsime neid kogu aeg. Kõige suurem põud on kassapidajatest," tunnistab Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets.

Nii pakutaksegi Ida-Virumaal, kus tööpuudus on suurim, töötutele võimalust Tallinnas töötada, kus Maximal enim töötajaid on vaja.

"Me korraldame transpordi Tallinnasse ja tagasi, pakume ka majutust ja neil on võimalus töökohal tööandja kulul süüa," loetleb Ljubobratets. "Töötatakse vahetustega, neli päeva tööd ja neli päeva puhkust."

Sedasi pendeldab Maximas tööl käia 160 idavirulast.

Kui kaupluses töötamine eeldab ka eesti keele oskust, siis logistikakeskuses, kus peamine töö seisneb kaupade komplekteerimises kaupluste jaoks ja klientidega kokku ei puututa, pole see hädavajalik. Seetõttu tuuakse sinna juba töötajaid Lätist.

"Meil käib Lätist 50 inimest tööl," kinnitab Ljubobratets.

Kokku töötab logistikakeskuses ligi 400 inimest.

Maxima kommunikatsioonijuht kinnitab, et ametlikuks töökeeleks on ikka ikka eesti keel, aga vajadusel kasutatakse ka inglise või vene keelt.

Maxima annab Eestis tööd ligi 4400 inimesele.

Lätlasi töötab ka mujal

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kerstin Holland tõdeb, et neil puudub ülevaade, kui palju inimesi Lätist Eestisse tööl käib. Küll aga teab ta, et nende koostööpartner Valga haigla saab üksjagu tööjõudu Lätist, iseäranis Valka piirkonnast.

"Teame öelda seda, et suunal Lätist Eestisse on kindlasti suurem huvi tööandjate poolt kui et Läti tööandjad otsiksid tööjõudu Eestist," toob Holland välja tendentsi.

"Et meil on Euroopa Liit ja tööjõu vaba liikumine, on konkreetset pilti sellest üsna keeruline luua. Aga Valga haiglaga teeme selles osas palju koostööd, sealhulgas, et toetada neid ka Lätist sobiva tööjõu leidmisel," selgitab Holland.

Muuhulgas käiakse Lätist tööl ka Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses, kuid seda seetõttu, et Haapsalu haigla on taastusravispetsialistide seas kõrges hinnas ning sinna tullakse tööle kaugemaltki.