Lasteaiad toetuvad pagulaslaste õpetamisel üksteise kogemusele

Kui kooliõpetajate jaoks on juba pikka aega viidud läbi erinevaid koolitusi, mis valmistavad õpetajaid ette pagulaste lastega tegelemiseks, siis lasteaiad toetuvad teineteise kogemustele.

Ühes Haapsalu lasteaias sirgub täna kaheksa sõjapõgenike perekondadest pärit last. Tänaseks on nad siinse lasteaiaeluga juba kenasti kohanenud ja tunnevad lasteaia direktori Riima Velbre sõnul end väga hästi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ometi ei olnud lasteaiaõpetajatel enne mingisugust ettevalmistust sõjapiirkonnast pärit lastega tegelemiseks.

Lasteaednike riigipoolne ettevalmistamine on jäänud pigem tagaplaanile ja eelkõige toetutakse teineteise kogemustele.

"On helistanud üks lasteaed Viljandist, et nendel tuli ka üks pagulaspere. Nad küsisid, et mida tegema peaks ja millised on meie kogemused," rääkis Haapsalu Tarekese lasteaia direktor Riima Velbre.

Velbre ütleb, et nüüd, kus kriisikoldest pärit lapsed juba mõne kuu vältel lasteaias käinud on, saavad õpetajad küll koolitusi, kuid hea oleks, kui praktilisi nippe oleks jagatud juba varem.

Seda, et lasteaiad on ettevalmistavas protsessis jäänud pigem tähelepanuta, nendib ka MTÜ pagulasabi juht Eero Janson

"Ilmselt on see tingitud ka sellest, et lasteaias käimine pole erinevalt koolis käimisest kohustuslik. Samuti on koolid sihtgrupiga rohkem kokku puutunud. Aga kindlasti on vaja lasteaednikke koolitada, mida üleüldiselt teisest kultuuritaustast lastega tegelemine nõuab," märkis Janson.

Tartu Poku lasteaia õppealajuhataja ja lasteaednike liidu liige Evelin Laugus ütleb, et Tartu linna initsiatiivil on lasteaiaõpetajatele rändeteemalisi infopäevi korraldatud, kuid rohkemat mitte.

Keelebarjääri ületamiseks toimib hästi keelekümblus, kuid koolitused ja laiemad taustateadmised aitaksid sõjapiirkonnast pärit lapse kohanemise kergemaks muuta.

"Õpetaja jaoks võtteid ja nippe, just praktilisi läbi teiste kogemuste - see on kõige viljakam kogemus," lausus Evelin Laugus.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Kersti Kivirüüt ütleb, et ministeerium tegeleb lasteaedadega, kus on pagulaste lapsi.

Samuti toimib lasteaedades endiselt keelekümblusmetoodika ning järgmisel aastal lisandub õpetajakoolituse prioriteetide hulka ka lõimitud aine- ja keeleõpe.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: