Esimesena teatas Vene kodanike väljasaatmisest neljapäeval Serbia väljaanne Danas, kes viitas Serbia valitsusele lähedal seisvatele allikatele. Valitsuse esindajad ei hakanud meedias levivaid väiteid otseselt ümber lükkama, kuid kommentaarides piirduti avaldustega, mis rääkisid "edukast koostööst Venemaa ja Serbia eriteenistuse vahel, vahendas Lenta.

Kolmapäeval Serbiasse avalikult ette teatamata visiidile saabunud Patrušev kohtus president Tomislav Nikolići, peaminister Aleksandar Vučići ja välisminister Ivica Dačićiga. Kõnelused leidsid aset kinniste uste taga ning avalikkusele teatati, et Patrušev viibib Belgradis seoses vastastikuse julgeolekualase memorandumi allkirjastamisega.

Samas nendib Kommersant, et nimetatud dokumendi teemal on arutatud juba ammu ning kõige varem allkirjastatakse see tuleva aasta kevadel. Lisaks ei oma see rahvusvahelisele lepingule omast kaalu ning seega mingeid siduvaid kohustusi sellega ei kaasne. Kommersandi allika sõnul oli Patruševi visiidi peamine eesmärk ikkagi hoida ära diplomaatiline tüli Serbia ja Venemaa vahel.

16. oktoobril, kui Montenegros toimusid valimised, teatati seal 20 Serbia kodaniku kinni pidamisest. Uurijate kinnitusel kavandasid kahtlustatavad terroriakte, täpsemalt kavatseti tulistada opositsiooni meeleavaldust ning provotseerida selle abil inimesi Montenegro parlamendihoonet hõivama.

Serbia peaminister Vučić on seda informatsiooni kinnitanud ja öelnud, et Serbia õiguskaitseorganid on tuvastanud veel "ohtlikke grupeeringuid", kes on naaberriigis intsidentide kavandamises osalenud. Vučić lisas, et selle plaani taga seisavad "väga tõsised inimesed" ning et kinni peetud isikud tegid koostööd välisriigi kodanikega.

Montenegro valimistel võitis senine võimupartei Demokraatlik Sotsialistide Partei (DPS). DPS võitis valimistel 81-kohalises parlamendis 36 kohta ja kaotas seega parlamendienamuse ning peab seetõttu otsima koalitsioonipartnereid. DPS-i ja Montenegro kauaaegne liider Milo Đukanović uues valitsuses enam peaministrina ei jätka ning partei juhtkond on otsustanud nimetada peaministrikandidaadiks Đukanovići asetäitja ja endise riikliku julgeolekuülema Duško Markovići.

Đukanovići ja DPS-i juhitud valitsuse peamiseks välispoliitiliseks töötulemuseks on suhete tihendamine Läänega. Montenegro sai eelmise aasta detsembris kutse NATO-sse, otsuse peavad veel ratifitseerima nii Podgorica kui alliansi liikmesriigid.

DPS-i ja opositsiooniparteide koostööd raskendavad erimeelsused NATO ja EL-i küsimuses. Opositsioon pooldab tihedamaid sidemeid Venemaaga ja Lääne orientatsioonist loobumist.

Montenegro liitumist NATO-ga on Moskva poolt teravalt kritiseeritud ning meedia teatel on Venemaa poolt peetud väga intensiivset infosõda Montenegro senise välispoliitiliste valikute aadressil.

Märgiliseks sündmuseks oli näiteks see, et Kremli-meelse mootorrattaklubiga Ööhundid seotud liikumise "Balkani Kasakaarmee" asutamine leidis aset Montenegros, Kotori sadamalinnas. Venemaa meedia teatel tulevat Montenegro liitumise korral just sellesse linna "NATO baas". Üritusel osalesid "kasakad" mitmetest Balkani riikidest, kohal viibis ka üks Serbia õigeusu preester. Millega "kasakaarmee" täpsemalt tegelema hakkab jäi selgusetuks, kirjutas Raadio Vaba Euroopa.