Montenegro opositsioonipoliitikud mõisteti putši eest viieks aastaks vangi ({{commentsTotal}})

{{1557392220000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Montenegros mõisteti kaks Kremli-meelset opositsioonipoliitikut 2016. aasta nurjunud riigipöörde vandenõu eest viieks aastaks vangi.

"Eesmärk... oli tõkestada Montenegro ühinemine NATO-ga," märkis kohtunik Suzana Mugosa pärast opositsioonipoliitikute Andrija Mandici, Milan Kneževici ja veel 12 isiku süüdimõistmist.

Poliitikud ilmselt vaidlustavad otsuse.

Süüdi mõisteti tagaselja ka kaks Venemaa kodanikku, kes prokuröride sõnul on luureametnikud. Neile määrati 12 ja 15 aastat vangistust.

Venemeelsed opositsiooniliidrid Mandic ja Kneževic mõisteti viieks aastaks vangi kuritegelikku organisatsiooni kuulumise eest, mille eesmärk oli tõkestada riigi NATO-ga liitumist.

Süüdimõistetute seas on ka mitu serblast, nende seas endine politseiülem ja NATO-vastane aktivist.

Moskva on eitanud seotust vandenõuga, mis oli väidetavalt plaanitud 2016. aasta oktoobri üldvalimiste päevale.

Otsuse eel hoiatas opositsioonipartei Demokraatlik Rinne, et selle juhtide süüdimõistmine võib "Montenegrot parandamatult destabiliseerida".

Kohtuprotsess algas poolteist aastat tagasi. Venemeelne opositsioon nimetab seda lavastatuks ja valitsuse nõiajahiks, millega tahetakse opositsioon põrmustada.

Venemeelne opositsioon oli toonase peaministri ja praeguse presidendi Milo Dukanovici tugevaim vastane.

"Selle nõndanimetatud riigipöördeta oleks režiim täna kindlalt opositsioonis," ütles Mandic märtsis.

Vaatlejate sõnul jättis kohtuprotsess mitu küsimust vastamata. Näiteks ei näidatud kohtus kordagi relvi, mida vandenõulased väidetavalt kasutada plaanisid.

Süüdistusakti järgi visati kümned automaatrelvad ja laskemoon naaberriigi järve. Prokurörid ütlesid hiljem, et relvad tarninud serblane hävitas need Montenegro palvel.

"Nende relvadeta pole vägivaldse võimukukutamise lugu veenev," ütles advokaat ja endine justiitsminister Dragan Soc. "Kindlad materiaalsed tõendid on puudu."

Üks süüdistajate võtmetunnistajaid, serblane Aleksandar Sindjelic, võttis hiljem tagasi ka oma algse tunnistuse.

Sindjelic ütles alguses kohtule, et Demokraatlik Rinne sai riigipöördeks rahastust Venemaalt. Märtsis vahetult enne istungite lõppu ütles ta aga Serbia televisioonile, et vägivaldset režiimivahetust ei plaanitud, selle asemel taheti korraldada NATO-vastane protest.

Kohus otsustas teda tunnistajapinki tagasi mitte kutsuta ja teatas, et see sõnavõtt tehti väljaspool kohtusüsteemi.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: