ERR.ee kirjutas eile OECD pensionifondide raportist, mille peale rahandusministeerium kommenteeris Eesti ankrumehe kohta finantskriisiga, mis tabas Eestit 2008. aastal. Samas oli kriis globaalne ja tabas samamoodi ja kohati valusamaltki paljusid riike, kelle pensionifondide pikaajaline keskmine tootlus on siiski Eesti omast parem.

Üks fondihaldureist SEB möönab, et Eesti polnud kriisiks valmistunud.

"OECD analüüs puudutab aastaid 2005-2015 – see on ajavahemik, mille alguspunkt on finantskriisi eelne buumiaeg. Tuleb nõustuda, et Eesti pensionifondid ei olnud 2008. aasta kriisiks valmis ja kaotasid 2008-2009 üleilmses finantstormis liiga palju. SEB on teinud kaheksa aastat tagasi toimunud sündmustest vajalikud järeldused ning fondide juhtimist ümber korraldanud. Meie tulemused on viimastelt aastatel paranenud, kuid mineviku pikaajalised keskmised muutuvad aeglaselt," tõdeb SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev kommentaaris ERR-i uudisteportaalile.

"Ilmselt ei paista Eesti fondid selles võrdluses väga heas valguses ka paaril järgneval aastal, sest ka 2006-2016 ja 2007-2017 ajavahemikud võtavad alguspunktiks buumi tipu. Meie pensionifondidel läks tunduvalt paremini ajavahemikul 2002-2007 ning ka viimastel aastatel on tulemused olnud head. Paraku ei ole OECD teinud kättesaadavaks pikemat perioodi alates 2002. aastast, kuid meie hinnangul oleks Eesti fondide positsioon 2002-2016 ajavahemikus mõnevõrra parem," selgitab Võrklaev.

Võrklaeva sõnul on SEB suurima kohustusliku ehk progressiivse pensionifondi nominaaltootlus alates selle algusest 2002. aasta juulis 3,58 protsenti aastas ehk kokku umbes 66 protsenti, millest on haldustasud juba maha arvestatud. Sama ajavahemiku inflatsioon oli 3,03 protsenti aastas.

"Pooleprotsendiline keskmine aastane edu inflatsiooni ees ei ole suur, kuid ka võrdluses inflatsiooniga on olukord viimastel aastatel oluliselt paranenud – seda tänu nii fondi tootlusele kui ka alanenud inflatsioonile," leiab Võrklaev.

SEB Progressiivse Pensionifondi portfellist on hetkel umbes veerand rahas. "Me ei pea sellist rahajääki pikemas vaates tavapäraseks, kuid eelistame hetkel raha negatiivse tootlusega võlakirjadele. Soodsamate hinnatasemete korral väärtpaberiturgudel võib meie taktikaline vaade muutuda," kinnitab Võrklaev.

Võrklaeva kinnitusel on teise sambaga liitunud pensionikogujate tulemus koos riikliku esimese sambaga ka tagasihoidlike prognooside puhul parem, kui liitumata jätnud klientidel.