Sindi ajalooline pais kaob kalade heaolu nimel ({{commentsTotal}})

Sindi ajalooline pais kaob, selle lammutamise ja samale kohale loodusliku kärestiku rajamisega alustatakse tuleval või ületuleval aastal. See on oluline samm Pärnu jõestiku elupaikade taastamiseks, millega kaovad takistused kalade jõudmisel kudealadele.

Sinti ehitati kalevivabrik 1832. aastal, kaks aastat hiljem oli ka pais valmis. Seda on ligi kahesaja aasta jooksul mitu korda ümber ehitatud, aga kogu aeg on rajatis olnud kaladele takistuseks. Pais, mis sai oma praeguse kuju 1977. aastal, on aga linna sümbol ja seetõttu on selle lammutamise plaan kohanud suurt vastuseisu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Praeguseks on vaidlused vaieldud, lammutamise ja kärestiku rajamise projekt valmis ning kalad saavad peatselt vabalt liikuda. Sintlastel olid eile küll asjameestele mõned küsimused, aga tõsist vastuseisu enam märgata polnud.

"2015. aasta kevadest projekt käib. On kõvasti arvutite taga istutud, kõvasti on mehed mõõdistanud, tööd teinud ja täna oleme jõudnud etappi, kus on võimalik inimestele tutvustada põhiprojekti, mis on ehituse põhiprojekt, millega Sindi pais avatakse," rääkis projekti "Pärnu jõestiku elupaikade taastamine" juht Külli Tammur.

Projektijuht rääkis Sindi paisu avamisest, mis tähendabki selle lammutamist.

"Sindi pais avatakse täielikult ja selle asemele tuleb looduslik tehiskärestik. Järgmine samm on ehituslepingu poole liikumine. Kuna aga tuleb eelnevalt teha keskkkonnamõjude hindamine, mis on juba algatatud ja töös, siis sellega võib kuluda umbes aasta aega. Loodame väga, et ehituslepinguni on võimalik jõuda järgmise aasta samaks ajaks," sõnas Tammur.

Peaprojekteerija Meelis Viirma on selliste töödega veerandsada aastat tegelnud. Praegune töö on siiski eriline oma suuruse poolest.

"Uuringute ja projekteerimise protsess on kõigil nendel objektidel suhteliselt sama: geodeesia, geoloogia, hüdroloogia. Siis on insenertehnilised arvutused, lahendused välja joonistada, läbi kirjutada. Selle poole pealt on protsess sama nagu kõigil teistel. Lihtsalt objekti suurus on see, mis muudab selle asja veidi eriliseks," selgitas Viirma.

Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis 2018. aastal valib ehitaja aja, kui veetase on madal, ja paisu lammutamine algab.

Toimetaja: Karin Koppel



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: