Pärnu jõgi suunati Sindis kärestikule ({{commentsTotal}})

Sindi paisu ala
Sindi paisu ala Autor/allikas: Keskkonnaagentuur

Aasta tagasi Sindis alustatud ehitustööd Pärnu jõel asuva Sindi paisu lammutamiseks ning selle asemele kärestiku rajamiseks jõudsid möödunud nädalal etappi, kus jõgi suunati valminud kärestikule, ning sellega on tagatud kalade vaba ränne.

"Kärestiku olulisim osa, madalvee voolusäng, on valmis ning jõgi suunati eelmisel reedel kärestikule. Veetase jões on küll madal ning töö alles pooleli, kuid juba praeguseks oleme saavutanud oma põhieesmärgi – kalade vaba ränne kärestikul on tagatud," võttis senise töö kokku keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

2015. aastal alustas keskkonnaagentuur projekti "Pärnu jõestiku elupaikade taastamine". Ehitustööd on kestnud täpselt aasta ning tänaseks on tehniliselt keerukaim osa, madalvee voolusäng valmis.

"Paisjärve asemel on nüüd kiirevooluline ja kärestikuline jõelõik, kus kalad saavad omatahtsi liikuda ning kanuu- ja süstamatkajatele peaks samuti elevust jaguma," kirjeldas keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur seniseid tulemusi. Ka Sindi väliujula on valminud, aga tegevused ülejäänud kärestiku rajamiseks jätkuvad. Sauga-poolse kärestikuosa loodab keskkonnaagentuur valmis saada aasta lõpuks, lisas Tammur.

Eesmärk on enne suurveeaega lõpetada võimalikult palju tegevusi. Peale kevadise suurvee alanemist alustatakse kärestikust allavoolu kudealade rajamisega, mis loob piirkonnas kaladele veel paremad elu- ja kudetingimused. Kevadesse jäävad ka kõik haljastustööd ning ehitusala korrastamine.

Valmiva kärestiku tööpõhimõtte on selline, et madalveeperioodil koondub kogu jõe vooluhulk Sindi poolsesse madalvee voolusängi ning vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle ujutama.

"Kärestik paistab praeguse vooluhulga juures tarbetult massiivne, kuid selle ehitamisel arvestatakse, et Pärnu jõe vooluhulgad on väga erinevad ning kärestikult peab läbi mahtuma ka ekstreemne kevadine suurvesi ilma, et ümberkaudsed elamud ja ettevõtted saaksid üle ujutatud ning kaldad kaasa kantud," kirjeldas Tammur Sindis avanevat vaatepilti.

 Sindi linnas paiknenud pais asus Pärnu jõe suudmest 14 km kaugusel, olles vee-elustikule ületamatu ja blokeerides rändel olevatele kaladele 90 protsenti Pärnu jõestikus asuvatest kude- ja elupaikadest. Olukord lahendatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel projekti "Pärnu jõestiku elupaikade taastamine" raames.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: