Suurim palgalõhe ministeeriumi ja allasutuste vahel on kultuuri valdkonnas ({{commentsTotal}})

Populaarses vabaõhumuuseumis on töötajate keskmine brutopalk 848 eurot kuus.
Populaarses vabaõhumuuseumis on töötajate keskmine brutopalk 848 eurot kuus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigiasutuste keskmisi palku vaadates torkab silma, et kõrgeima keskmise palgaga ministeerium on kultuuriministeerium, samas aga madalaimad keskmised palgad on sama ministeeriumi alluvuses töötavatel kultuuriasutustel. Teised allasutused saavad oma ministeeriumitega võrreldavat palka.

Kultuuritöötajate madalad palgad pole mingi uudis. Igal aastal nähakse vaeva, et valdkonna miinimumpalku pisutki tõsta. Selle võrra üllatavam on, et ministeeriumitest kõrgeimat keskmist palka teenivad just kultuuriministeeriumi töötajad - 2015. aasta keskmine brutopalk oli neil 2050 eurot kuus.

Võrdluseks: madalaimat keskmist palka teenisid välisministeeriumi töötajad - 1636 eurot. Tõsi, see ei võta arvesse diplomaatidele makstavaid päevarahasid ja muid lisatasusid. Ülejäänud ministeeriumite keskmised palgad jäävad 1800-1900 euro kanti kuus. Möödunud aastani juhtisidki palgakasvu riigisektori töötajad, alles viimasel aastal läks erasektor mööda.

Ministeeriumitele alluvates sihtasutustes on keskmised palgad seinast seina: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (keskmise palgaga 1950 eurot) all olevas EAS-is näiteks on keskmine palk 2072 eurot, KredExis aga 2171. Tõsi, maakondlikes arenduskeskustes on pilt märksa tagasihoidlikum, kõikudes 1000-1500 euro vahemikus.

Teadus- ja haridusministeeriumi (keskmine palk 1736 eurot) allasutustes on palgatasemed eriti kõikuvad, alates 823 eurost Eesti Keele Sihtasutuses, lõpetades 1911 euroga Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. SA-de Archimedes ja Innove keskminsed palgad jäävad ühel pisut alla- ja teisel ülespoole 1500 eurot.

Rusikareegel, mis palkadest välja joonistub, on järgmine: kõrgemad keskmised on euroraha jagajatel ja IT-valdkonnas, kus tuleb arvestada turu üldiste valdkondlike palgatasemetega, et suudaks omale töötajaid palgata. Nii näiteks on kõige kõrgemad keskmised palgad Riigi Infokommunikatsiooni SA-s 2481 euroga, kes peab endale häid IT-spetsialiste värbama, kui SA-s Eesti Koostöö Kogu, mille keskmine palk on 3069 eurot. Koostöö kogus töötab väga vähe inimesi ja pea kõik töötajad on juhtivatel kohtadel, s.t valdkonnajuhid.

Meditsiinis sõltub keskmine palk jälle tegevusalast: SA Koeru Hooldekeskus, kus, nagu nimigi ütleb, tegeldakse hoolekande- ja rehabilitatsiooniteenusega, on tööl valdavalt madalapalgaline meditsiini abipersonal, mistõttu on keskmine palk vaid 699 eurot. Seevastu Eesti E-Tervise SA-s, kus arendatakse tervishoiu elektroonilisi teenuseid, on tööl jällegi IT-spetsialistid, nii et ka keskmine palk on tuntavalt kõrgem - 2230 eurot. Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on keskmine palk üle 1200 euro, Viljandi haiglas aga kõigest 871 eurot.

Muuseumid-teatrid Eesti keskmist palka ei näe

Täiesti vaeslapserollis on aga kultuurivaldkond, kus eredate palgatippudena torkavad silma vaid Eesti Filmi Instituut (keskmine palk 2006 eurot) ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (1594 eurot), kuivõrd seal töötavad valdavalt tippspetsialistid, ent kui pilt jõuab teatrite-muuseumide-kontserdikorraldajateni, kukuvad ka keskmised palgad järsult, jäädes valdavalt alla tuhande. Nii näiteks on draamateatri keskmine palk 960 eurot, NO99 teatris 963 eurot, Endla teatris 766 eurot, Eesti Kontserdis 988 eurot, Hiiumaa Muuseumides 764 eurot, Narva muuseumis 582 eurot. Napilt üle 1000 euro ulatuvad palgad nukuteatris ja filharmoonia kammerkooris.

"Võrdlusbaas kultuuriministeeriumi ja kõigi allasutuste ning teiste ministeeriumite vahel ei ole paikapidav. Kultuuriministeeriumi iseärasus on, et siin töötavad suures osas vaid tipp- või keskastmejuhid (kantsler, asekantslerid, osakonnajuhatajad). Need töötasud vastavad turul makstavatele palkadele ning on kooskõlas ministeeriumi palgajuhendiga, mille on kooskõlastanud rahandusministeerium. Teistes ministeeriumides on suur hulk töötajaid ka allpool, spetsialisti ja peaspetsialisti tasemel, mis viib statistiliselt alla nende ministeeriumide keskmise palganumbri," selgitas erinevust kultuuriministeeriumi personalijuht Maris Viipsi.

Personalijuhi selgitusel on kultuuriministeeriumi kunstide ja kultuuriväärtuste osakonnas iga valdkonna peale vaid üks oma valdkonna poliitikat kujundav tippspetsialist nagu muusikanõunik, kunstinõunik, muuseuminõunik jne.

"Kultuuriministeerium on olnud oma personalipoliitikas konservatiivne. Üldist palgatõusu ei ole toimunud kaks aastat ega ole plaanis ka järgmisel aastal. Täitmata on struktuurist tulenevad põhivaldkondade osakonnajuhatajate ametikohad. Neid ametikohti pole kavas täita ning asekantsleritele pideva lisatöö eest osakonnajuhataja ülesannetes lisatasu ei maksta," kinnitas Viipsi. "Allasutustes on aga töötajaid, kelle ülesannete hulka kuulub hoonete hooldamine, remontimine, puhastus- ja hooldustööd, objektide valvamine ja muu abipersonal, mis mõjutab tuntavalt statistilist keskmist palka. Kultuuriministeeriumis selliseid ametikohti ei ole."

Mõistagi ei ole keskmine palk parim instrument inimeste palgataseme hindamiseks, ent see on siiski kogum. Ja kui allasutuse keskmine brutopalk ei küündi tuhande euronigi, siis näitab see samuti midagi. Mõlemad numbrid on saadud selle konkreetse asutuse palkade keskmisena.

Ministeerium on kuulutanud kultuuritöötajate palgad prioriteetseteks, ent palgaläbirääkimised on aasta-aastalt üle kivide-kändude kulgenud. Tõsi, viimasel kahel aastal on kultuuritöötajate miinimumpalka tõstetud 13,5 protsenti, ent kultuuritippudeni, kes samuti madalat palka saavad, pole üldine heaolukasv jõudnud - tegelda on jõutud vaid miinimumpalkadega.

Vähemasti on olemas visioon. Kultuurivaldkonna arendamise aluseks on dokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020", mis kinnitab, et kultuuritöötajatele tuleb kindlustada konkurentsivõimeline palk, et tagada spetsialistide järelkasv. Palgad peavad alusdokumendi kohaselt aastaks 2020 jõudma kõrgharidusega kultuuritöötaja puhul Eesti keskmise palga tasemeni. Näiteks järgmisel aastal peaks kõrgharidusega kultuuritöötajate üldine palgafond kasvama kolm protsenti.

Kui IT-s ja ministeeriumites peetakse osakonnajuhatajate kohti tippspetsialistide palga vääriliseks, siis teatrites lavastajad ja näitlejad tippspetsialisti tasemele vastavat palka ei saa ning võivad üksnes loota, et läbirääkimised kultuuritöötajate palkade tõstmiseks ükskord miinimumi juurest ka keskmike ja tippude juurde jõuab ning visioonidokument lubatud mahus ellu viiakse ehk et ka kultuuritipud vähemalt Eesti keskmist palka saama hakkaksid.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: