Keskerakonna liige Yana Toom on palunud Euroopa Komisjonil kontrollida Eesti keeleseaduste vastavust Euroopa Liidu õiguse normidele ja põhimõtetele, sest Toomi sõnul on paljud keelenõuded pehmelt öeldes õigustamatud, vahendasid ERRi raadiouudised.

Keskerakonna programmis peetakse integratsioonipoliitika valdkonnas tähtsaks muu hulgas parandada kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning rõhutatakse, et otsus 2007. aasta koolireform iga hinna eest ja muutmata kujul ellu viia mõjuks negatiivselt kogu Eesti ühiskonnale.

Sotsiaaldemokraadid lubasid 2015. aasta riigikogu valimisteks koostatud programmis tagada mitte-eesti emakeelega õpilastele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis hea eesti keele omandamise. Lubati lõpetada töötavate inimeste trahvimine eesti keele ebapiisava valdamise eest ning kaaluda kodakondsusmenetluse lihtsustatud korra väljatöötamist teatud sihtrühmadele.

Isamaa- ja Res Publica Liidu programmis ei ole eraldi peatükki lõimumispoliitika kohta, aga peatükis "Eestlus" on kirjas, et oluline on lõimumise jätkamine osana haridusprogrammist ja kultuuriprogrammidena. IRL rõhutab, et Eesti on kodu kõigile siin elavatele rahvustele ning austus iseenda kultuuri ja identiteedi vastu muudab meid sallivaks ja mõistvaks ka teiste kultuuride suhtes.

Urmas Reinsalu ei tahtnud teisipäevase kohtumise eel ennustada, mille üle võiks vaidlus puhkeda, aga avaldas lootust, et leitakse ühisosa. "Laua taga istuvad erakonnad, kellel on väga selgelt oma erinevad visioonid nendes küsimustes, ja siin tulebki leppida kokku, mida tehakse, ja paljudel juhtudel on ka oluline, mida ei tehta," sõnas ta.

Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse Meie Inimesed juhataja Dmitri Burnašev soovitab poliitikutel eelkõige teadvustada, et meil on multikultuurne ühiskond, ja jälgida, mida nad räägivad.

"Eestis elab erinevast rahvusest inimesi, erineva kultuurilise taustaga inimesi ja kõik nad peavad uskuma ühelt poolt - ja teiselt poolt riik peab seda ka näitama -, et nad kõik on Eesti riigi jaoks olulised. Lisaks sellele on oluline see, et iga inimene, ennekõike iga noor inimene, kes meil elab, tunneks, et ta võib saavutada Eestis hästi palju, et tal on siin palju võimalusi ja see kõik on väga realistlik tema jaoks," rääkis Burnašev.

Tema sõnul peaksid poliitikud alati mõtlema ka selle peale, kuidas nende sõnad mõjuvad teistele Eestis elavatele rahvustele.