Keskkonnaamet andis mullu 3. oktoobril korralduse, millega lubas küttida kahjude vältimiseks kokku viis pruunkaru viies erinevas piirkonnas. Korralduse järgi oli kahjustuspiirkondades juunist oktoobrini lõhutud kuus mesitaru ja 37 silopalli ning murtud vähemalt 27 lammast. Lisaks olid karud korduvalt rüüstanud Kivinõmme jahipiirkonda jäävat kalmistut ja kahjustanud viljapõlde.

Kohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebuse osaliselt, leides, et keskkonnaameti korraldus pruunkarude küttimiseks oli õigusvastane neljas kahjustuspiirkonnas. Ameti luba vastas õigusnormidega seatud nõuetele vaid ühe kahjustuspiirkonna osas.

Loodusdirektiivis on nimetatud pruunkaru kui liik, mis vajab ranget kaitset. Karu surmamine on lubatud üksnes erandlikel asjaoludel. Selline otsus peab olema täpselt ja kohaselt põhjendatud, märkis kohus.

Keskkonnaamet peab suutma usaldusväärseid teaduslikke andmeid arvesse võttes tõendada, et erandlik küttimisluba on eesmärgi saavutamiseks, näiteks inimeste või vara kaitseks sobiv. Rahuldavat alternatiivi ei tohi põhjalikumalt kaalumata tagasi lükata üksnes seetõttu, et selle rakendamine oleks kulukas või ebamugav, leidis kohus, lisades, et surmav sekkumine saab olla õigustatud ainult allesjäänud probleemi puhul, kui muud meetodid ei ole võimalikud.

Halduskohus hindas kõikide kahjustuspiirkondade küttimise lube eraldiseisvalt ja tuvastas keskkonnaameti olulised dokumenteerimis- ja põhjendamispuudujäägid nelja loa puhul. Amet polnud nende lubade puhul nõuetekohaselt ära näidanud, et alternatiivsed tõhusad meetmed inimeste ja nende vara kaitseks puudusid.

Piirkonnas, kus ameti luba vastas nõuetele, oli karu murdnud viie ründega vähemalt 27 lammast ja rüüstanud ühe mesitaru. Karude rünnakute ärahoidmiseks oli selles piirkonnas meetmeid rakendatud, sealhulgas rajatud mesilate ja lammaste kaitseks elektrikarjused või aetud loomad ööseks siseruumidesse, samuti oli osas majapidamistes karjakoer.

Kohus rõhutas, et kõiki mõeldavaid meetmeid ei pea enne erandi tegemist praktikas läbi proovima, kuid esmapilgul sobivate meetmete kasutamata jätmist ja nende sobimatust tuleb objektiivsetele andmetele tuginedes põhjendada. Kahju tekkimine võib küll näidata, et rakendatud meetmed ei olnud piisavalt tõhusad, kuid ei tõenda, et nende tõhustamine või muude mittesurmavate meetmete kasutamine ei võimaldaks kahju vältida või piisavalt vähendada.

Olulise kahju tekkimise oht ja muu rahuldava alternatiivi puudumine on erandi tegemise eraldiseisvad tingimused. Esimese tõendamine ei asenda teise tõendamist. Rahuldava alternatiivi puudumise väljaselgitamise ja tõendamise kohustus lasub keskkonnaametil mitte keskkonnaorganisatsioonist kaebajal ega kellelgi teisel.

Kohtumenetluses möönis ka keskkonnaamet, et mitme kahjustuspiirkonna puhul ei olnud võimalikke alternatiive karujahile üksikasjalikult analüüsitud või nende väidetavat kasutamist dokumenteeritud.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 7. detsembril.