Helsingisse hakatakse rajama hübriidohtude vastast EL-i kompetentsikeskust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eraldusmärkideta Vene sõdurid 2014. aasta märtsis Krimmis.
Eraldusmärkideta Vene sõdurid 2014. aasta märtsis Krimmis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Soome hakatakse rajama Euroopa Liidu hübriidohtude vastast kompetentsikeskust.

Esialgu on paika pandud alles projektijuht, kellena töötab järgmised pool aastat Soome kaitsepolitsei osakonnajuht Matti Saarelainen, kirjutab ajaleht Helsingin Sanomat (HS).

Keskuse rajamise projektil on lai rahvusvaheline toetus ning seda peetakse vägagi vajalikuks sammuks. Soome valitsuse kinnitusel on projekti vastu näidanud "piisaval määral huvi" üles 11 riiki, nende seas näiteks Balti riigid. Samuti on huvitatud riikide seas ka Ameerika Ühendriigid.

Aktiivsemat tööd on kavas alustada 2017. aasta kevadel ning siis viiakse läbi ka esimesed värbamised ametikohtade täitmiseks. Suurema koostöövõrgustiku sõlmpunktiks olev keskus rajatakse Helsingisse ning seal hakkab esialgu töötama 4-6 inimest.

Otsusest teatas esmaspäeval ametlikult Soome valitsuskabineti kantselei. Keskuse rajamise koosolek leidis aset eelmisel nädalal.

Põhimõtteline otsus asuda üheskoos hübriidohtusid tõrjuma tehti Euroopa Komisjonis juba 2015. aasta juunis. Lisaks tehti kevadel otsus rajada hübriidohtudega tegelev keskus Euroopa Liidu luureandmete analüüsikeskuse (INTCEN) ja Euroopa välisteenistuse (EEAS) koostöös.

Komisjoni tõlgenduse kohaselt on hübriidohtudeks diplomaatilised, sõjalised, tehnoloogilised või majanduslikud meetmed, mida võib oma sihtmärgi kahjustamiseks kasutada nii riiklik kui mitteriiklik ründaja. Seega pole hübriidohtude näol ilmtingimata alati tegu otseselt sõjaliste ohtudega.

Avalikkuses on hübriidohtude näidetena mainitud näiteks Venemaa tegevust Krimmi annekteerimisel ja Ida-Ukrainas, äärmusrühmituse ISIS erinevaid meetodeid, küberluuret ja küberrünnakuid ning erinevaid infosõja ja propagandaelemente.

Soome rajatav keskus peaks tulevikus tegema ka tihedat koostöös vastavate NATO keskustega - sealhulgas Tallinnas asuva küberkaitsekeskuse ja Riias paikneva strateegilise kommunikatsiooni kompetentsikeskusega. Eelpool nimetatud keskustes on juba praegu kohal ka Soome esindajad.

Soome hübriidohtude keskuse eelarve on umbes kaks miljonit eurot, millest suurema osa katab hetkel Soome ise, kuid tulevikus peaksid rahaliselt õla alla panema ka teised osalejad.

Projektijuht Saarelainen rõhutas, et kompetentsikeskuse näol pole tegu ainult ametnikega, vaid eesmärgiks on kaasata ka erinevaid eksperte ja teadlasi nii Soomest kui ka mujalt maailmast.

Ajalehe hinnangul on ka Soome hübriidohtude vastane keskus hetkel ka veel ise üsna "hübriidne", sest täpsemad eesmärke ja ülesandeid pannakse alles paika. Euroopa Komisjon on näiteks leidnud, et keskus "võiks keskenduda hübriidstrateegiate rakendamise uurimisele ning edendada uute lähenemiste ja tehnoloogiate arendamist ja sellega parandada liikmesriikide vastupanuvõimet".

Probleeme võivad ajalehe arvates tekitada ka osalevate riikide ohukäsitlused - Prantsusmaa ja Belgia muretsevad põhjusega eelkõige terroriohtude pärast, Itaalia ja Kreeka migratsiooni pärast ning Rootsi, Soome ja Balti riigid eelkõige venemaa poolt tekitatava ebastabiilsuse pärast.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: