Endine suursaadik: Soome kaitsejõud on tänapäeval täiesti NATO-ga ühilduvad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Möödunud nädalal Eestit külastanud endine Soome suursaadik Venemaal Rene Nyberg ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et viimase aja arengutest on Soome jaoks kõige ebameeldivam Euroopa Liidu nõrgenemine. Kuigi NATO-ga ühinemist hetkel ei kaaluta, on protsess selle sammu jaoks paika pandud ning ka relvajõud selleks liitumiseks valmis.

Diplomaat Nyberg ei keeruta, vaid ütleb otse - see, mis Donbassis toimub, on sõda. Ilusaid eufemisme pole vaja. Ning selle sõja taga on selgelt Venemaa, isegi kui ta kahurilihana tõepoolest kohalikke separatiste kasutab. Just Donbassis peetav sõda on ka põhjuseks, miks Venemaa Läänemere kandis end väga puhevile kipub ajama ning kohalikega norima, sõjategevust siinkandis Venemaa Nybergi hinnangul vähemalt praegu veel ei kavanda.

Siiski on Venemaa pidevad jõudemonstratsioonid piisav põhjus, et Põhjamaad iseendast kehtivasse igavesse rahusse enam ei usu ning on kaitsetegevuse tõsisemalt käsile võtnud. Nõnda ka Soome, kes koos naaberriigi Rootsiga on hakanud kiiresti NATO-le lähenema. See toob kaasa ka olulisi muutusi Soome poliitikas.

Pealtnäha ei muutu justkui midagi, viienda artikli õigused ja kohustused Soomele ei laiene, sest ta pole NATO riik. Samuti ei kavatse Soome NATO-sse astuda, kuid valitsus jätab endale õiguse NATO-ga liitumist vajadusel kaaluda. Nõnda, nagu see oli senigi.

Nyberg aga rõhutas, et nüüd pandi paika protseduur, kuidas see NATO-ga liitumise kaalumine täpselt käib ning see tegu iseenesest on Soome kaitsepoliitikas üsna murranguline.

"See meetod, kuidas Soome jätab endale selle õiguse ja võimaluse NATO-liikmesust kaaluda, seda ei ole varem välja öeldud. See on õigupoolest alles praeguse valitsuse tegevuse ning tema tellitud aruannete tulemus," märkis ta.

Nyberg lausus, et A ja O on endiselt Soome enda sõltumatu kaitsetegevus, nagu see alati on olnud. Soome on oma Põhjala naabreist paremas seisus, sest olemasolevat süsteemi pole kunagi likvideeritud, territoriaalkaitse põhimõtteist pole loobutud ega ajateenistuse süsteemi leevendatud või sootuks kaotatud. Seetõttu on Soomel olemas koolitatud reserv, keda iga kell relvile kutsuda ning pole vaja ka vahepeal muuseumisse viidud relvi uuesti positsioonidele paigutada, nagu Rootsis juhtus.

Väga oluliseks aga peabki Nyberg viimasel ajal ülikiiresti arenevat kaitsekoostööd Rootsiga. Ka Rootsi peaminister Stefan Löfven rõhutas hiljutisel Soome visiidil, et kaks riiki plaanivad kaitsekoostööd, mis ulatuks rahuaegsest kaugemale. See tähendab siis nii mitmesuguseid kriisiolukordi kui paraku ka otsest sõda, kui selline peaks siinkandis lahti minema. NATO suunal aga on oluline, et Soome armee võib mis tahes hetkel kaitseorganisatsiooniga ühineda, vaja on ainult poliitilist otsust.

"Soome kaitsejõud tänapäeval on täiesti NATO-ga ühilduvad. Areng algas meie NATO-partnerlusega 1994. aastal ning on pärast seda edenenud, sest Soome väed osalesid NATO koosseisus nii Balkanil Kosovo rahutagamismissioonil kui ka operatsioonidel Afganistanis.

Soome uueneva kaitsepoliitika kolmas suur sammas on koostöö USA-ga. "Transantlantilise koostöö olulisus kasvab pidevalt. See ei ole ainult relvastusalane, vaid see on terviklik. See tähendab ühisõppusi ja igasugust koostegevust," nentis Nyberg.

Uuenev kaitsepoliitika on leidnud ka muidu üldiselt patsifistliku Soome ühiskonna heakskiidu. Töögrupi, mille liige ka Rene Nyberg oli, aruanne kaitsepoliitika arengusuundadest kiideti parlamendis pea üksmeelselt heaks, ainsana oli vastu Vasakliidu fraktsioon. Aga mitte ainult poliitikud, ka inimesed tänavalt saavad prioriteetidest aru.

"Koostöö Rootsiga on Soomes eriti soositud, kaitseotsuste aluseid, näiteks üldist ajateenistust, kahtluse alla ei seata. Rääkisin eile juhuslikult riigikaitsekõrgkooli rektoriga, kes kinnitas, et kadetikooli ehk ohvitseri erialale pürgijate arv kasvab pidevalt. Ehk siis kaitsetahe on tugev. Toetus armeele on hea ja koostöö Rootsiga on eriti soositud. Koostöö NATO-ga sel viisil positiivseid tundeid ei ärata, kuid ka mingeid tugevaid negatiivseid hoiakuid mitte," lausus diplomaat.

Nybergi sõnul on viimaseist arenguist Soome jaoks kõige ebameeldivam Euroopa Liidu nõrgenemine. Sarnaselt Eestiga toetab Soome NATO ja Euroopa Liidu sõjalise koostöö tugevdamist. Nyberg rõhutas ka, et vaba Eesti on Soomele otseselt vajalik, sest kui Eesti on võõrvägede kätte langenud, on Soomet hoopis raskem kaitsta.

"Soome seisukohalt on ajalooliselt oluline, et Eesti rannik, Soome lahe lõunarannik, on vaba, et see on Eesti valduses ja nüüd on see veel ka osa NATO-st. See on Soome huvides. NATO liikmesus, Eesti, Läti ja Leedu NATO-liikmelisus on Läänemere piirkonnas tasakaalustav jõud. Eesti võime saada oma kaitsmisega hakkama, Eesti üldine ajateenistus, Kaitseliidu tegevus ja eestlaste üldine suhtumine oma riigi kaitsmisesse - kõik see tõestab meile, et Eesti võtab enda kaitsmist tõsiselt," selgitas Nyberg lõpetuseks.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: