Haapsalu lasteaed hakkab päikesepaneelidega toodetud elektrit müüma ({{commentsTotal}})

Haapsalu lasteaed Vikerkaar sai Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toel oma katusele 23-kilovatise koguvõimsusega päikesepaneelid, millega toodetud elektri ülejääki hakatakse tulevast aastast müüma.

Eelmisel aastal rekonstrueeritud lasteaia katusel olid päikesepaneelid juba varem, kuid neid oli vaid nii palju, et soojendada lasteaia tarbevett. Nüüd võivad lapsed olla uhked, et nende lasteaiast saab Läänemaa suurim võrguettevõttele päikesenergiat müüv tootja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõike energiat lasteaed ise ära ei tarbi juba sellepärast, et selle tööaeg ei ole alati siis, kui päike on üleval. Nii et energiat jääb üle ja Eesti on sellised seadused kehtestanud, et taastuvenergia on meil väga hinnatud ja võrguettevõtjad on kohustatud seda ostma," selgitas Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.

Vikerkaar on tähelepanuväärne lasteaed ka selle poolest, et katlamajast tulevat soojust seal peaegu ei kasutata. Laste jaoks kütab toa soojaks õues mänguväljaku all asuv maaküttesüsteem.

Uute päikesepaneelide koguvõimsus on 23 kilovatti. Kuigi Eestis on pikk pime periood ja ka valgel ajal, mil taevast katavad pilved, on paneelide tootlikkus maksimumist märksa väiksem, usub Peeter Vikman siiski, et olulise aja aastast on neist kasu.

"Energiat tuleb päikesest ka siis, kui suve ei ole. Meie oleme arvestanud sellise rusikareegliga, et kui tänavavalgustust tuleb põletada neli tuhat tundi aastas, siis päikest peaks ka umbes sama palju olema," ütles Vikman.

Linnavalitsus loodab, et oma energiavajaduse katmine päikesest toodetava elektriga ja ülejäägi müük tähendavad aasta lõikes lasteaia jaoks kokku kahe kuni kolme tuhande eurost rahalist võitu.

Elektrimüügileping sõlmitakse lähiajal.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: