Eesti hakkab viimase EL-i liikmesriigina biokütustele üle minema ({{commentsTotal}})

{{1481281255000 | amCalendar}}
Foto: Mailiis Ollino

Majandus- ja taristuminister saatis valitsusse vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega kohustatakse vedelkütuse tarnijaid lisama bensiini ja diislikütusesse taastuvast allikast toodetud kütuseid ehk biokütuseid. Eesti on viimane liikmesriik, kes sellise kohustuse üle võtab.

Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu taastuvenergia direktiivist, millega liikmesriigid peavad tagama, et aastaks 2020 kasutatakse transpordis vähemalt 10-protsendise energiamahu ulatuses biokütuseid.

Lätis ja Leedus moodustab taastuvast allikast toodetud kütuse osakaal nüüdseks viis protsenti, Soomes üle kümne protsendi. Eesti võtab kohustuse üle alles nüüd, viimase liikmesriigina.

„Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise suurendamisega transpordis saab vähendada transpordisektori sõltuvust imporditud naftast, mille puhul on energia varustuskindluse probleemid kõige teravamad, ja mõjutada transpordisektori kütuseturu muutumist keskkonnahoidlikumaks,“ sõnas majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

„Kohustuse viimase rakendajana on Eestil olnud võimalus õppida teiste liikmesriikide kogemusest. Kui veel 2010. aastal andsid sektoris tooni ebakvaliteetse biokütuse kasutamisest tingitud probleemid, siis tänaseks on biokütus kõrgekvaliteediline toodang, mida on võimalik kasutada ohutult iga ilmaga,“ lisas Simson.

Eelnõu kohaselt peab alates 2017. aasta maist tarbimisse lubatud kütus sisaldama vähemalt 3,3 protsendise energiamahu ulatuses biokütust. 2018. aastaks peab tase olema 6,4 protsenti, 2019. aastaks kaheksa protsenti ning 2020. aastaks kümme protsenti.

Ühtlustamaks kohustust naaberriikide vedelkütuse turuga, ei pea kohustuse rakendumise ülemineku ajal 2017. aasta novembrist 2018. aasta märtsini diislikütusele biokütust lisama. Kui biokütus on toodetud jäätmetest või jääkidest, saab selle panust eesmärgi täitmisel arvestada kahekordselt.

Möödunud aasta seisuga kasutati Eesti transpordisektoris vaid 0,2 protsendi ulatuses taastuvast energiaallikast toodetud kütust.

Biokütuse sisaldus vedelkütuses märgitakse tanklates bensiini puhul märkega E5 või E10, sõltuvalt selle sisaldusest vedelkütuses – vastavalt kuni viis või kümme protsenti. Diislikütuse puhul kasutatakse märgistust B7. Andmeid sõidukite kohta, milles ei ole soovitatav taastuvast allikast toodetud kütust kasutada, avaldatakse maanteeameti veebilehel.

Taastuvast energiaallikast toodetud vedelkütuse sisaldusega kütused sobivad enamustele sõidukitele. Eestis võib kasutada taastuvast energiaallikast toodetud vedelkütust bensiini puhul kuni 10 protsendi ulatuses fossiilses kütuses ja kuni 7 protsendi ulatuses diislikütuses (nn. esimese põlvkonna biokütus ehk FAME). Teise põlvkonna biodiislikütuse sisaldusele fossiilses diislikütuses ei ole piiranguid sätestatud.

Siiski ei soovitata loetletud arvul vanematel bensiini kasutavatel sõiduautodel biokütuse lisandiga bensiini kasutada. Sellest lähtudes ei sea eelnõu biokütuse lisamise kohustust bensiinile oktaanarvuga 98.

Diislikütuse ja biokütuse segu sobib kasutamiseks kõigile diislikütust kasutavatele mootorsõidukitele.

Autoomanikele probleeme ei teki

Auto müügettevõete liidu hinnangul biodiisli kasutamine, eriti uuema põlvkonna oma, autoomanikele muresid ei tekita.

"Bensiini poole peal on see teema, et on mõni mudel, millel on tootjapoolne soovitus, et etanoolilisandit mitte kasutada ja selleks me teeme kõik, et oma kliente harida," ütles autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu tegevjuht Sulev Narusk "Aktuaalsele kaamerale".

Biokomponendi lisandumine võib Eesti õliliidu hinnangul tõsta kütuse hinda ühe sendi võrra.

"Paljude ettevõete jaoks võiks 98 müük teoreetiliselt isegi suureneda ja suurema müügi korral võib see hind ka natuke alla tulla, nii et võib-olla need hinnad ühtlustuvad. Aga ma ei usu, et 95 hakkaks sellepärast 98 hinnaliselt järele jooksma," selgitas Eesti õliühingu juhataja Toomas Saks.

Tema sõnul ei teki biokütuse kvaliteedi ega tarne osas mingeid probleeme, sest tegelikult on Eesti viimane liikmesriik, kes sellise kohustuse üle võtab.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: