Politsei: hoiatusmenetlusteks ei pruugi peagi piisavalt jõudu olla

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kinnitusel võib peagi tekkida olukord, kus korrakaitsjatel pole piisavalt ressurssi kõigi hoiatusmenetluste läbiviimiseks - nii näiteks ei vaimustu PPA, et peaks hakkama menetlema kõiki Kristiine kiiruskaamera tuvastatud rikkumisi.
PPA peadirektor Joosep Kaasik märkis kirjas maanteeametile, et arvestades asjaolu, et PPA senistele kirjalikele hoiatamismenetlustele lisandub lähiajal kümneid tuhandeid menetlusi seoses Euroopa Liidu (EL) liikmesriikidesse trahviteadete saatmise alustamisega, on politsei jõudmas olukorda, kus olemasoleva menetlusressursiga ei ole võimalik täita väärteomenetluse seadustikus sätestatud kirjaliku hoiatamismenetluse nõudeid. Samuti tekib PPA-l raskusi trahviteadete EL-i liikmesriikidesse saatmisega seonduvate postikulude katmisel.
Võttes arvesse valitsuse liikluskomisjonis tehtud otsustust rakendada tööle automaatse liiklusjärelevalve seadmed Tallinna Kristiine ristmikul, asus PPA analüüsima võimalusi, kuidas tagada nii EL-i juhtide liiklusrikkumiste kui ka Kristiine kaamera tuvastatud rikkumiste menetlus. "Lahenduseks, mille rakendamine eeldab riigile võimalikult väikseid täiendavaid kulusid ning tagab samas maksimaalse tulu, on automatiseeritud kiirusmõõtesüsteemide pildikäivituse piirväärtuse tõstmine 1 km/h võrra," pakkus Kaasik välja.
Tema sõnul on erinevatel kohtumistel maanteeametis arutatud võimalust rakendada Tallinna automaatse liiklusjärelevalve seadmed etapiliselt, see tähendab alustada esialgu ainult lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumite menetlemist. "Selle põhjustena on maanteeamet välja toonud teatud tehnilised probleemid keelava fooritule eiramise juhtumite edastamisega maanteeameti andmekogusse, politsei omakorda on seisukohal, et keelava fooritule eiramise juhtumite menetlemine kui uus juhtumiliik kirjalikus hoiatamismenetluses toob vähemalt esialgu kaasa suure vaidlustuste hulga ning kaebuste lahendamine suurendab oluliselt menetlejate töökoormust. Lubatud sõidukiiruse ületamise juhtumitega sarnast probleemi tõenäoliselt ei kaasne. Seetõttu on politsei lisakulude arvutamisel eeldatud Tallinnas Kristiine ristmiku järelevalvesüsteemist üksnes kiiruseületamise juhtumite edastamist politseile menetlemiseks," märkis Kaasik.
Tema sõnul on PPA sisemiste ressursside arvel teinud mitmeid muudatusi ning muutunud julgeolekuolukorras peab ka 2017. aastal tegema personali- ja töökorralduslikke muudatusi, mida ei kaeta riigieelarvest täiendavate summade eraldamisega. "Seetõttu on Tallinna kaamerate rakendamine PPA vaates võimalik üksnes juhul, kui sellel eesmärgil eraldatakse politseile täiendavaid vahendeid," kirjutas Kaasik.
PPA toob välja, et kui Kristiine kaamerate puhul kiirusmõõtesüsteemide pildikäivituse piirväärtust tõstetakse 1 km/h võrra ja politsei menetleb vaid kiiruseületamisi, peaks PPA palkama hoiatusmenetluste tarvis juurde viis ametnikku palgakuluga 91 657 eurot, samuti lisanduvad muud menetlusega seotud kulud 177 535 euro ulatuses. "Seega täiendavate püsikulude summa on 269 192 eurot. Ühekordse kuluna lisandub ametnikele töökohtade nõuetekohane varustamine summas 2500 eurot, millega kaasnevad võimalikud kulud ka SMIT-le arvuti ja muu vajaliku kontoritehnika näol," kirjeldas Kaasik.
Ta lisas, et juhul kui otsustatakse pildikäivituse piirväärtust mitte tõsta või alustada kohe ka keelava fooritulega seotud juhtumite edastamist, suureneb menetluskoormus oluliselt ning PPA peab täiendavalt hindama sellega kaasnevat töömahu suurenemist ja lisakulu.
Toimetaja: Marek Kuul
Allikas: BNS