Hodorkovski: ma ei pea ennast Putini vaenlaseks, ma olen tema süsteemi vastane ({{commentsTotal}})

Eestit külastas Vene opositsiooni üks eredamaid tähti, juba kolmandat aastat Suurbritannias elav Mihhail Hodorkovski. Oligarh, kes läks tülli president Putiniga ja kelle karistamisest sai omamoodi hoiatav näidisprotsess. Hodorkovski minevik on päris kirju.

Kümme aastat vanglakaristust. Venemaa omaaegne rikkaim mees. Poliitvang, kellele Arvo Pärt on pühendanud sümfoonia.

Aga kuidas ta rikkaks sai?

Nõukogude süsteemis eksisteeris kahte sorti raha. Oli tavaline sularaha, mida oli alati liiga vähe. Ja ettevõtetel oli ka virtuaalne arveldusraha ehk ülekanderubla, riiklikult jagatud subsiidiumid, millega oli raske midagi peale hakata, sest sularaha sellest teha ei saanud. Ja seda vedeles lademetes.

Ajal, mil Nõukogude Liit tegi viimaseid pingutusi, et koos püsida, mõtles noor, kahekümnendates Hodorkovski välja süsteemi, kuidas ülekanderubla sularahaks muuta.

Oli kaheksa-kümnendate lõpp ja kommunistlikule noorsoo-organisatsioonile oli antud luba teatud tingimustel sularaha ja virtuaal-raha ühendada. Hodorkovski moodustas komsomolis noorte teaduskeskused, kes hakkasid erinevatele ettevõtetele kõikvõimalikke teenuseid pakkuma. Vastutasuks saadud ülekanderubla muudeti sularahaks.

Hiljem on selle kohta öeldud, et tegemist oli esimese erastamisprotsessiga Venemaal. Erastati raha.

80ndate lõpul asutas Hodorkovski kommertspanga Menatep, et riigilt raha laenata ning asus asju ajama ka offshore-firmades. Hiljem on arvatud, et just Hodorkovski loodud süsteemi ja sidemete kaudu kadus Venemaalt teadmata suunas partei ja KGB raha.

1990. aastal, kui Mihhail Gorbatšov kutsus Kremlisse grupi edumeelseid inimesi, oli nende seas ka Mihhail Hodorkovski.

Boriss Jeltsini võimuletulekuga sai Hodorkovskist peaministri nõunik ja Menatep pangast rahamasin, mida toitsid riigilt võetud laenud.

Kui naftakompanii Jukos aktsiad üheksakümnendate keskpaigas erastamise käigus oksjonile pandi, oli Menatep selle oksjoni korraldaja ning Jukos jäi Menatepile. Hea hinnaga.

Hodorkovskiga koos töötanud inimesed on teda iseloomustanud kui kinnist inimest, töönarkomaani, kes hea meelega jagas oma tasu ka teistega.

Washington Posti ajakirjanik David Hoffmann kirjutab 2003. aastal ilmunud raamatus "Oligarhid", kuidas Hodorkovski on tunnistanud, et omal ajal oli ta vaimustunud kommunistliku partei ideoloogiast. Siis aga mõtles põhjalikult ümber ja temast sai täisvereline kapitalist. Ljudmilla Ulitskaja 2012. aastal välja antud raamatus ütleb Hodorkovski, et äri on tema jaoks olnud mäng, ei enamat. Ja demokraat on temast saanud sisemise arengu tulemusena.

Millal Venemaa president Vladimir Putin võiks ametist lahkuda, mis saab Krimmist ja kui murelikud peaksid Venemaa tegutsemise pärast olema Baltimaad, küsis "Aktuaalne kaamera" organisatsiooni "Avatud Venemaa" loojalt Mihhail Hodorkovskilt.

Järgneb Anton Aleksejevi intervjuu Mihhail Hodorkovskiga.

Pärast seda, kui alustasite poliitilist tegevust, kerkis üles palju kuuldusi ja spekulatsioone, et sellega rikkusite president Putiniga sõlmitud kokkulepet, mis oli teie vanglast vabastamise eelduseks. Kas Teie või Teie esindajad andsid selliseid lubadusi? Kui jah, siis milles need seisnesid?

"President Putin võib olla kes iganes, kuid mitte loll. Mingeid lubadusi, et ma ei tegele poliitikaga, ta enne Venemaalt väljasaatmist minult ei võtnud. Mis on huvitav, sest president Putin rääkis sellest ka oma 2014, aastal peetud pressikonverentsil. Ta ütles, et ma ei kavatse poliitikaga tegeleda, kuid mingeid lubadusi ma talle ei andnud. Kuid sellest hoolimata jätkab Kremli propaganda mitte minu sõnadele, vaid tegelikult presidendi sõnadele tuginedes selle versiooni levitamist.

Tegelikult pärast vanglast vabanemist ma tõesti mõtlesin, et ei tegele enam poliitikaga, vaid ainult ühiskondliku tegevusega. Kui 2013. aasta lõpul vangalast vabanesin, oli Venemaa üks riik. Kuid juba märtsis, kui algasid Ukraina sündmused, seejärel Krimmi annekteerimine ja sellele järgnev, siis see oli juba hoopis teine riik. Sellega, et minu kodumaa muutus just selliseks teistsuguseks, ma nõustuda ei saanud."

Mida teha Krimmiga?

"Olgem ausad, hoolimata muutustest, vaevalt on venemaalased nõus Krimmi Ukrainale tagasiandmisega."

Kuidas Teie hinnangul annaks Krimmi-küsimust lahendada?

"Ma kardan, et Krimmi teema saab olema üks põhilistest teemadest esimestel ausatel valimistel. Mitte küll peamiseks, kuid põhimõtteliseks. Miks ma selles kahtlen, on seepärast, et suur osa demokraatlikest jõududest jääb nendel valimistel vähemusse. Nad ei suuda pakkuda vastust sellele küsimusele, millega Vene ühiskond oleks rahul. Sellest hoolimata loodan, et see vastus sõnastatakse ja ühiskond võtab selle vastu. Kuigi mina nendel valimistel ei osale, usun, et selleks vastuseks on kompromissi otsing. Praegust olukorda ei saa pidada lõplikuks, on vaja kompromissi otsida Ukrainaga. Ja nagu mulle tundub, Ukraina ühiskond, kui jätta kõrvale selle radikaalsed esindajad, on valmis selleks, et Krimmi küsimuses tagasiteed ei ole, vaid tuleb leida kompromiss. See on minu lähenemine."

Krimmi-teema pole meil siin Eestis lihtsalt küsimus vaidlusalusest territooriumist Venemaa ja Ukraina vahel, kuid me kujutleme ette sama stsenaariumi ka enda puhul. Kas Baltimaid võib tabada Krimmi, Donbassi saatus? Kas Putinile on vaja Baltimaid ehk küsimus ka sellest, kas kas Putinil on vaja konflikti NATO-ga?

"Saate ju väga hästi aru, et Krimm, Krimmi maa äravõtmine oli lihtsalt ettekääne ja õigustus peatamaks Putini populaarsusreitingu languse peatamiseks. Seda ei tehtud Venemaa huvides, seda tehti Putini kui inimese huvides, kes püüdis hoida võimu. Kas ta mingil hetkel püüab taas kasutada sellist ühiskonnas hüsteeriat üles kütvat mehhanismi selleks, et hoida üleval oma langevat populaarsust ja mis maani tal on seda vaja, see on ettearvamatu. Ma ei oleks Baltimaade osas 100-protsendiliselt rahulik, eriti, kui jätkub Euroopa Liidu ja NATO nõrgestamine. Putin pole enesetapja ja kindasti ta ei lähe konflikti NATO-ga niikaua, kui ta saab aru, et sellisel juhul see konflikt leiab tõesti aset."

Millal Putin teie hinnangul ametist lahkub?

"Seda ei tea hetkel mitte keegi peale Putini enda. Me võime vaid oletada. Putin on inimene, kes mõtleb oma tulevikule, riigi tulevikule ja mõistab, et kui ta istub samamoodi nagu paljud idamaade despoodid oma kohal surmani, siis see surm ei pruugi olla nii meeldiv nagu see oleks väärikas, kuid ka riik võib pärast seda olla väga kurvas olukorras."

Millised on teie suhted Putiniga? Kuidas teie temasse suhtute ja ehk teate ka, kuidas tema teisse suhtub?

"Ma ei pea ennast konkreetselt Putini vaenlaseks, ma olen tema süsteemi vastane. Mulle ei pakuks mingit heameelt, kui Putini asemele tuleks samasugune inimene, kuid teise perekonnanimega. Süsteem peab minu hinnangul muutuma. Kuid selle süsteemi võti on praegusel hetkel president Putin. Ja loomulikult peab ta ametist lahkuma. Kas mul on isiklik suhtumine temasse seoses nende kümne vanglas veedetud aastaga, siis muidugi on. Kas ma suudan seda isiklikku teadmist kõrvale jätta, selleks et lahendada meie ühiskonna ja riigi probleeme, siis olen endas kindel, et muidugi suudan."

Kardate oma elu pärast?

"See on valesti püstitatud küsimus. Karta, see tähendab sellele mõelda. Mina sellele ei mõtle."

 

Täispikk ilma tõlketa intervjuu on vaadatav siit.

Toimetaja: Merilin Pärli



KRIIS LÄTI PANGANDUSES
Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

UUDISED

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

Kalashnikovi automaat Venemaa sõjaväeõppusel, arhiivifoto.

ERR Moskvas: palgasõdurite eelnõu lähiajal vastu ei võeta

Süürias ei sõdi üksnes Vene regulaarväed, vaid ka palgasõdurite üksused, millest kuulsaim on oma juhi järgi nime saanud Wagneri üksus. Viimasel ajal on nad taas kord tähelepanu pälvinud sellega, et väidetavalt sai suur hulk neist surma üle-eelmisel nädalal Süürias aset leidnud USA õhurünnakus.

uudised
uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: