Riigikohus asub otsustama, kas riigikogulane võib korraga "kahel toolil" istuda ({{commentsTotal}})

Riigikohus on võtnud menetlusse taotlused, millega soovitakse hinnangut, kas nn kahe tooli seadus on kooskõlas põhiseadusega või mitte. Suvel vastu võetud seadus lubab riigikogu liikmetel pärast 2017. aasta kohalikke valimisi kuuluda ka valla- ja linnavolikogudesse.

Nii Kose kui ka Lääne-Saare vallavolikogu tegi möödunud kuul riigikohtule taotluse, et kontrollida, kas "kahe tooli" seadus on põhiseadusega kooskõlas. Nüüd otsustas riigkohus taotlusi menetlema hakata. Kose vallavolikogu esimehe Uno Silbergi sõnul on põhiküsimus võimude lahususes ning tema hinnagul soovitakse "kahe tooli" seadusega pärssida kohalike omavalitsuste iseseisvat otsutusõigust.

"Tekib ju ebaterve konkurents, kus riigikogu liikmetel on teatud konkurentsieelis. Esiteks on see, et neil on parteiline tugi. Neil on olemas riigi tugi, alates valimiskampaaniate teostamisest kuni selleni välja, et neil on ka infoeelis ja tekib konflikt ka sellega, et kelle huvide eest nad siis seisavad," selgitab Silberg.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on huvitav jälgida, kuivõrd suudavad taotluse esitanud vallad näidata, et valimistejärgselt volikogusse sattuvad üksikud riigikogu liikmed võiksid sealset tööd kuidagi halvata või teistsuguseks muuta.

"Siin tuleb kindlasti rõhutada, et omavalitsuste autonoomiat saab ennekõike kahjustada see, et riigikogu liikmed kandideerivad, aga kandideerimist kehtiva põhiseaduse järgi keelata ei saa," toob Madise välja olulise aspekti.

Madise lisab, et seetõttu ei saa tekkida ka olukorda, kus mõni riigikogu liige võtaks volikogus ära valimisliidu koha. "Siin käib vaidlus üksnes selle üle, kas see riigikogu liige, kes kandideeris kohalikku volikokku ja sai kõige rohkem hääli, tohib sinna volikokku tööle minna või läheb tema asemel väiksema häälesaagiga asendusliige samast erakonna või valimisliidu nimekirjast."

Kui riigikohus leiab, et riigikogu ja volikogu liikme ametid ei ole ühildatavad, siis jätkub Madise sõnul tõenäoliselt senine kord.

Põhiseaduse ühe autori Jüri Adamsi (VE) kinnitusel on põhiseadusega kooskõlas nii kahel toolil istumise lubamine kui ka keelamine.

Samuti tuletab Adams meelde, et kuni 2005. aastani oli kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetel võimalik samal ajal riigikogu töös osaleda.

"Minu põhiväide on see, et see ei ole juriidiline küsimus, see on poliitiline valik, kas meile meeldib rohkem ühtepidi või meeldib teistpidi," selgitab riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Adams põhiseaduse mõtet.

"Kahe tooli" seadus peaks hakkama kehtima alates järgmise aasta kohalikest valimistest.

Võimalik tülitekitaja koalitsioonis

Sel suvel, kui riigikogu nn kahe tooli seaduse heaks kiitis, hääletasid selle poolt toonase koalitsioonierakonna saadikud ning vastu olid Keskerakonna, Vabaerakonna ja EKRE saadikud. Nüüd on Keskerakond saanud valitsusse, kuid koalitsioonipartneritega ollakse selles küsimuses jätkuvalt eri meelt.

"Tänaseks päevaks on see seadus vastu võetud ja meil ei ole olnud ei koalitsiooniläbirääkimistel ega pärast siin riigikogus debatte meie uue koalitsioonipartneriga antud küsimuses," ütleb Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esimees Kalvi Kõva.

"Ühelt poolt on see vaieldav. Euroopa praktika on väga erinev. Teiselt poolt reaalne olukord Eestis, kui volinike arv väheneb üle tuhande võrra. Ja mina olen seda meelt, ei maksa kõiki asju endale rabada, võiks jätta ka teistele inimestele, aktiivsetele, kohapealsetele inimestele võimaluse osaleda," leiab aga põhiseaduskomisjoni liige Peeter Ernits (KE)

Sama komisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL) leiab, et keskerakondlaste veenmine peab käima õiguspäraselt ja olema põhjendatud. "Tänane kaebus on antud põhiseaduse riive hindamiseks riigikohtusse. Ja selleks, et öelda, et üks või teine seadus on põhiseadusvastane, selleks ei piisa kaugeltki mitte poliitilistest argumentidest või retoorikast, vaid see peab väga selgelt olema kaalutletud õiguslikult ja viitama selgele vastuolule," jätab Vaher otsad lahtiseks.

Toimetaja: Merilin Pärli



Reportaaž | Lipuvabrik: isegi näidised osteti riiulitelt ära!

Kohe 24-aastaseks saav AS Lipuvabrik teeb sel nädalal oma tegevusajaloo suurimat lipumüüki - eestlased tahavad just juubeliks oma majalipud uute vastu vahetada, võileivad lipukestega kaunistada ja paraadile lippudega kaasa elama minna. ERR.ee käis vaatamas, kuidas eestlased taas kannatlikult järjekorras seisavad, sedakorda lipuostusabas.

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: