Soome loobub uuel aastal suuremast osast magusamaksust

Soomes loobutakse suuremast osast magusamaksust, sest see seab tootjad ebavõrdsetesse tingimustesse ning toitumisasjatundjate sõnul oli maks ka liiga väike, et tarbijate harjumusi mõjutada. 1. jaanuarist jääb magusamaks ainult karastusjookidele.
Soomes seati magusamaks sisse 2011. aastal ja see kehtib magustatud jookidele, maiustustele ja jäätisele. Uuringud näitasid, et kommide, limonaadide ja jäätise tarbimine veidi vähenes, maksu alt välja jäänud küpsiste söömine aga suurenes.
Tervise- ja heaoluameti vanemteadur Heli Kuusipalo ütles, et paarieurosele kommipakile tõi magusamaks hinnatõusu umbes 12 senti.
"See on liiga väike maks, et sellel oleks tarbimisele suurt mõju, aga arvan, et kuna maiustustest nii palju räägiti, siis muutusid lapsevanemad murelikuks, et söömegi liiga palju ja tuleks midagi ette võtta. Nii et see arutelu sünd oli tähtis," ütles Kuusipalo.
Heli Tammivuori Soome toiduainetööstuse liidust ütles, et täpseid andmeid, kuidas uus maks magusate toodete ostmist mõjutas, tegelikult ei ole, aga toidutööstuste andmed näitavad, et nende tootegruppide ostmine on vähenenud.
"Näiteks jäätise müük on meie andmetel viie aastaga vähenenud 20 protsenti, maiustuste ja šokolaadi müük 15 protsenti ja kuna magusamaks puudutab ka karastusjooke, siis mahlade müük on langenud isegi 15-35 protsenti," ütles Tammivuori, kuid lisas, et suhkru tarbimine on jäänud tegelikult samaks või ehk pisut vähenenud.
Tammivuori selgitas, et maksustatud on jäätis ja maiustused, aga suhkrut sisaldavad ka muud tooted, seega tarbitakse nüüd tõenäoliselt rohkem magusaid küpsiseid või ostetakse rohkem kooke ja saiakesi. "Nii et inimesed söövad endiselt suhkrut, aga ostavad lihtsalt rohkem neid tooteid, millel magusamaksu pole," rääkis ta.
Ka on tööstused magusamaksu tõttu muutnud pakendite suurust.
Tarbijate kasvatamiseks peaks hinnavahe olema väga tuntav
Heli Kuusipalo ütles toitumisteadlase vaatenurgast, et kui niisugune maks sisse seada, peaks see lähtuma tervisest. Tuleks vaadata, millistel toitudel ja jookidel on tervisele kahjulik mõju ning seejärel mõelda, kuidas suhkrusisaldust mõjutada. See nõuab aga poliitilist tahet.
Kogu magusamaksu temaatika on Kuusipalo sõnul siiski juba toonud kaasa ka midagi head. "Toiduainetööstus on näiteks vähendanud juba vabatahtlikult jogurtite suhkrusisaldust. Meil on turule tulnud rohkesti selliseid tooteid, kus on palju vähem suhkrut kui varem. See on hea, et suhkrust nüüd räägitakse, ja eks tarbija hääletab siis oma ostuotsustega," ütles Kuusipalo.
Eestis on nii A. Le Coq kui Saku hoiatanud, et magusamaks sunnib tootjad suhkruasendajate poole vaatama. Soome tootjad nii julgete avaldustega esinenud ei ole.
"Siis tarbijad lihtsalt ei ostaks enam. Paljud ju väldivad lisaaineid ja kardavad neid rohkem kui suhkrut," ütles teadur Heli Kuusipalo.
Heli Tammivuori ütles Soome toiduainetööstuste kogemust kokku võttes, et magusamaksu kehtestamine tõi kaasa administratiivseid kulusid ja vähendas ka teatud ettevõtete konkurentsivõimet, sest kõigile suhkrut sisaldavatele toodetele ju maksu ei seatud. Selleks, et saavutada aga mingi tarbijate kasvatamise mõju, peab tema hinnangul maks olema väga suur ja hinnavahe väga tuntav, et maiustus ostmata jääks.
Toimetaja: Karin Koppel