Eelmise aasta sügisel lasi maanteeamet ehitada Järvamaale Võõbu külla miljoni euro eest katselõigu, et leida parim tehniline lahendus turbaväljade ületamiseks Tallinna-Tartu maantee lõigul Kosest Mäoni. Valmis kuus katselõiku, igaüks kaetud erinevate teemulletega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Väga lühidalt öeldes, need olid kõik erinevate materjalidega ujuvad lahendused ehk ehitati turbapinnale ja aja jooksul turvas all tihenes ja sinna peale ehitati teekonstruktsioon. Tuli välja see, et kõik need meetodid, mida katsetasime, geotehniliselt töötasid," rääkis Võõbu katselõigu projektijuht Peeter Škepast.

Kose-Mäo trassi kogupikkus on 40 kilomeetrit ning turbaalasid läbiv Võõbu-Mäo lõik 15 kilomeetrit. Valdavalt on raba kahe kuni nelja meetri sügavune.

"Me otsustasime, et kuni kolme meetri sügavuse raba me kaevame välja ja asendame liivaga. Aga juhul kui on sügavamad rabad, siis seal kasutatakse erinevaid komposiitlahendusi, kus see tsemendi ja põlevkivituhaga stabiliseeritakse," selgitas maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk.

Kuigi esialgu oli eesmärk leida turba kulukale väljakaevamisele ja liivaga asendamisele alternatiiv, siis katsed ja analüüs näitasid Sirgi sõnul, et tegu ei ole küll kõige odavama lahendusega, kuid on stabiilne ja püsiv.

Samuti on varem küsimuse alla seatud turba väljakaevamise keskkonnasõbralikkus.

"Me arvame, et kui me selle turba kasutame ära kohapeal erinevateks müravallideks ja toome kohapealt ka kõik materjalid, mille kaevame välja piirkonnast ja ei too seda liiva väga kaugelt, siis me keskkonda väga ei koorma. Teiselt poolt jälle, seesama põlevkivituhk on jääde, mille kasutame samuti ära, nii et ma arvan, et tervikuna peaks see siiski olema päris keskkonnasõbralik projekt," ütles Sirk.

Euroopa rabaaladel ei ole varem nii mahukaid optimeerimise uuringuid tehtud. Saadud teadustöö tulemusi on võimalik kasutada näiteks Rail Balticu rajamisel, aga mujalgi.

"Sellised kohad on näiteks RMK metsateed, mis rajatakse rabasse, näiteks tuulepargid, mis rajatakse rabasse - üks on Pärnumaal Eesti Energia vedamisel käimas -, kindlasti ka militaarobjektid," rääkis Škepast.

Tallinna-Tartu maantee neljarajalise trassi ehitus algab tuleval suvel. Turbaalasid läbiv lõik peaks valmima 2022. aastaks.