Eelmisel nädalal sõlmis maanteeamet 38 miljoni euro suuruse lepingu ettevõtetega AS GRK Infra ja Graniittirakennus Kallio Oy. Selle kokkuleppe alusel ehitatakse valmis Ardu ja Võõbu vaheline lõik uuest neljarealisest maanteest, mis alates 2022. aastast hakkab ühendama Kose ja Mäo praeguseks juba valminud 2+2 teelõike. Kauaoodatud suurprojekti kogumaksumus on eeldatavalt 170 miljonit eurot.

Ettevõtmine on keeruline, sest maantee tuleb rajada paljuski soisele pinnasele. Seetõttu on näiteks Järvamaale Võõbu külla loodud Kose-Mäo tee katselõik, kus vaadeldakse, kas liivakihtide lisamisel hakkab tee muldkeha turbapinnasel laiali vajuma. Katsetuste tulemusel sai selgeks, kui palju teealust turbapinnast tuleb asendada liiva ja muude toetusmaterjalidega. Nii jäetakse välja ehitamata ka viimane kiht asfaltbetooni, sest tegemist on kuluka pinnakattega ning enne selle paigaldamist soovitakse näha, kuidas uus teelõik liiklusvoole vastu peab.

Ministeeriumi normid

2016. aasta lõpul muudeti Kose-Võõbu eelprojekti mõõtmeid. Projekteeritava trassi pikkust vähendati 5,3 kilomeetri võrra ning lisaks sellele kitsendati põhimaantee laiust. Just viimane muudatus võib panna dokumente uurides esialgu kulmu kergitama, sest kitsendatud teelõik ei vasta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) I klassi maantee projekteerimisnõuetele.

Nimelt on Kose-Võõbu teelõigu projektide kohaselt ühe sõiduraja laius 3,5 meetrit. Samas MKM nõuab, et 2+2 maanteelõigu sõidurea laius peab olema vähemalt 3,75 meetrit. Lisaks sellele on 2016. aasta muudatustega vähendatud kindlustatud teepeenra laiust 50 sentimeetri võrra kahele meetrile, kuigi MKMi nõuete kohaselt peaks ohutusala laius olema vähemalt 2,5 meetrit. Kokku on vähendatud teelaiust koos muldkehaga natuke üle viie meetri.

Kui kõrvutada MKMi planeerimisnormid ja Kose-Võõbu projekti tehnilised andmed, siis võib öelda, et neljarealine I klassi maantee lõik ehitatakse laiuse järgi, mis vastab MKMi nõuete kohaselt III klassi 1+1 maantee laiusnormidele.

Siinkohal on oluline vaadata ka projektkiirust, mille alusel määratakse hiljem teelõigul piirkiirus. Kose-Võõbu teelõigu projektkiirus on 120 kilomeetrit tunnis, mis vastab MKMi I klassi maantee standarditele. Teisalt pärast sõiduradade ja teepeenarde kitsendamist III klassi maantee standarditele peaks ministeeriumi nõuete kohaselt planeeritav maksimaalne tunnikiirus Kose-Võõbu lõigul olema 100 kilomeetrit tunnis.

Rootsi normid

Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Andres Urmi väitel pole Kose-Võõbu projektide puhul mööda vaadatud MKMi normidest, vaid seaduses on antud võimalus kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme.

“Uue projektlahenduse koostamisel võtsime arvesse Rootsi ristlõike, kus on lubatud ka tunnikiirus 120, 3,5 meetrised read ja peenar laiusega kaks meetrit,” kinnitab Urm. Tema hinnangul on Rootsi suutnud rajada maailma ühe turvalisema teedevõrgustiku, mistõttu sobivad nende normid Eesti tingimustes väga hästi.

Tallinna tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia ekspert Tiit Metsvahi ütleb ERRile antud lühikommentaaris, et kuigi ta pole Kose-Võõbu projekti detailidega kursis, ei peaks tema hinnangul kitsendatud sõiduradade ja teepeenarde laius tekitama erilisi turvariske. “Võib-olla kui teepeenar on nõutust kitsam, võib mõni suurem operatiivsõiduk jääda osaliselt sõidurajale ette, kuid see on ka ainus probleem,” märgib Metsvahi.

Urm selles probleemi ei näe, sest kui uuel teelõigul peaks mõni suurem õnnetus juhtuma, siis piiratakse lubatud tunnikiirust igal juhul. Laiemaid eriveoseid vedavad veokid ja aeglasemalt liikuvad suurema teljevahega traktorid saavad tulevikus kasutada praegust Tartu maantee lõiku Kose ja Võõbu vahel, mis hakkab täitma tugimaantee otstarvet.

Urm rõhutab, et MKM on muutmas 2015. aastal kehtestatud projekteerimisnorme nendega seotud nõudmisi maantee ristprofiili laiusele. Muudatuste järel hakkab Urmi väitel Kose-Võõbu praegune projekt olema kooskõlas ministeeriumi normidega.