Hiina võimud arestisid veealusteks katseteks mõeldud USA mereväe mehitamata sõiduki reedel Lõuna-Hiina merel.

USA nimetas konfiskeerimist ebaseaduslikuks, esitas juhtunu tõttu diplomaadilise noodi ja esitas taotluse drooni tagasisaamiseks. Hiina lubaski pühapäeval drooni tagastada.

"Me peaksime ütlema Hiinale, et me ei taha nende varastatud drooni tagasi. Nad võiksid selle endale jätta," säutsus Trump pühapäeval.

Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Hua Chunying sõnas, et Trumpi süüdistus varguses ei ole täpne. "Kujutage ette, et te leidsite midagi tänaval - enne kellelegi teisele tagastamist peaksite seda esmalt kontrollima," sõnas ta.

Hua sõnas, et Hiina ja USA relvajõud peavad sidet, ja avaldas lootust, et vahejuhtumit käsitletakse nõuetekohaselt.

Pentagoni pressiesindaja Jeff Davise kirjeldusel oli Subic Bayst umbes 80 kilomeetrit loodes Filipiinide lähistel liikunud USA mereväe laev parasjagu tagasi toomas kahte uurimisdrooni, kui sündmuspaigal viibinud Hiina laev noppis ühe veest välja.

Hiina tegutses enda sõnul ettevaatusest, et droon ei hakkaks teistele alustele ohtu kujutama. Ühtlasi teatas Peking, et on jõuliselt vastu USA luuretegevusele ja on palunud Washingtonil see lõpetada.

Ühendriikide väitel kogus uurimisdroon infot veetemperatuuride, soolsuse ja merevee selguse kohta.

Trumpi käitumine "võib viia Hiina-USA suhted kergesti millessegi, mida Obama nimetab "täiemahuliseks konfliktirežiimiks", kirjutas Hiina riiklik ajaleht China Daily.

Teises lehes ilmunud artiklis nimetasid eksperdid Trumpi käitumist diplomaatiliselt oskamatuks.

"Trump ei käitu presidendi kombel, kellest saab kuu aja pärast Valge Maja peremees. Tal puudub igasugune ettekujutus, kuidas üliriiki juhtida," kirjutas Hiina valitseva komparteiga seotud Global Times.

Trump on jõudnud ärritada Hiinat märkustega Taiwanit ja kaubandust puudutavate märkustega. USA järgmine president esitas 11. detsembril eetrisse läinud intervjuus küsimuse, kas Ühendriigid peaksid jätkama oma "ühe Hiina poliitikat", kui Peking ei tee järeleandmisi kaubanduses ja teistes küsimustes.

Lisaks võttis Trump 2. detsembril vastu Taiwani presidendi Tsai Ing-weni telefonikõne, minnes vastuollu aastakümnete pikkuse USA diplomaatilise praktikaga ja ähvardab tuua kaasa suhete halvenemise Hiinaga.

Ükski USA president või valitud riigipea pole rääkinud Taiwani liidriga alates 1978. aastast, kui Jimmy Carteri valitsus teatas, et hakkab "ühe Hiina poliitika" raames tunnustama ainsa legitiimse Hiina valitsusena Pekingis tegutsevat kommunistide valitsust. Sellele järgnes diplomaatiliste sidemete katkestamine Taiwaniga 1979. aastal.