2015. aastal pöördus tugikeskuste poole üle Eesti kokku 1763 naist, kellel oli kaasas 165 last. Ootuspäraselt vajati naiste tugikeskuste teenust enim Harjumaal ja Tartumaal kui suurema rahvaarvuga maakondades.

Naiste varjupaikade liidu statistika kohaselt pöördus iga tugikeskuse abi vajanud naine tugikeskuse poole keskmiselt 3-4 korda aastas, ööbimist vajas 11 protsenti pöördunutest ja majutusteenust kasutati sel juhul keskmiselt pisut üle kuu aja järjest.

Psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat vajas ligi 30 protsenti ja juriidilist nõustamist umbes 20 protsenti pöördunud naistest.

"Nii nagu ohvriabi klientide puhul, on ka naiste tugikeskuste klientide arv aastate jooksul suurenenud," kinnitas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Olle Selliov ERR.ee-le.

Paraku ei erista riiklik statistika veel juhtumite tagamaid ehk mis põhjustel tugikeskusesse on abi järele tuldud.

"Mida me veel hästi ei tea, on see, kui palju on esmakordseid ja kui palju korduvkliente; kui palju on juhtumite seas lähisuhte terrori juhtumeid ja kui palju peretülisid; millises mahus on teenuseid kasutanud konkreetne klient ning milliseid muid teenuseid kasutatakse. Seda infot hakkame uuest aastast koguma ning sealt peaks tekkima ka hea baas olukorra edasiseks analüüsimiseks ja arenduste kavandamiseks," lubas Selliov.

Naiste tugikeskuste külastatavus maakonniti 2015. aastal

Naiste tugikeskuste teenuseosutamise jätkamine, mis vahepeal küsimärgi alla sattus, sai lõpuks kinnituse.

Seitsmes maakonnas (Harju-, Ida-Viru-, Valga-, Jõgeva-, Tartu-, Pärnu- ja Saaremaal) jätkavad teenuse osutamist senised tugikeskused. Viide maakonda (Võru-, Põlva-, Viljandi-, Lääne- ja Hiiumaa) on oma tegevust laiendanud seni teistes piirkondades tegutsenud tugikeskused. Kolmes maakonnas (Lääne-Viru-, Rapla- ja Järvamaal) hakkavad teenust osutama uued teenusepakkujad.

Perevägivald numbrites

Justiitsministeeriumi andmetel möödustas perevägivald 2015. aastal kõigist kuritegudest (32 468) hinnanguliselt kümnendiku.

Perevägivallatsejatest 88 protsenti olid mehed ja 12 protsenti naised, ohvritest aga 82 protsenti naised (ca 2500) ja 16 protsenti mehed (500).

Siseministeeriumi andmetel oli lähisuhetes toime pandud tapmiste-mõrvade osakaal kõikide tapmiskuritegude seas 20 protsenti - 2015. aastal toimus 11 perevägivallaga seotud tapmist-mõrva või nende katset, mille tagajärjel suri viis inimest, neist neli naist ja üks mees.

Lisaks oli viis tapmiskatset, mille ohviteks neli meest ja kuus naist. Perevägivallaga seotud tapmiste ja tapmiskatsete toimepanijaist kuus olid mehed ja viis naised.

Teadaolevalt veerandil perevägivalla juhtudest oli pealtnägijaks või kannatanuks laps.