Lasteaia kohatasu kehtestab seaduse järgi valla- või linnavolikogu ning see ei tohi ületada 20 protsenti alampalgast. Kuna alanud aastal kerkis alampalk 430 eurolt 470 euroni, tähendas see enamikus omavalitsustes ka lasteaiakoha maksumuse tõusu.

Liisa Pakosta ütles ERRile, et lapsevanema osalustasu on üldiselt mõeldud koolitustarveteks, mitte lasteaiaõpetajate palkade maksmiseks. Seda kogutakse õppevahendite, mänguasjade, väljasõitude jaoks, mis on lastele mõeldud, aga palgafondi raha peaks tulema omavalitsuse enda eelarvest.

"Seadus näeb küll kohalikule omavalitsusele ette õiguse seda lasteaia kohatasu tõsta, aga seaduse mõte on selgelt olnud selles, et see kohatasu tõstmine on seotud sellega, kui laste jaoks midagi oluliselt paremaks läheb. Automaatne sidumine ei ole õiguspärane," nentis ta.

Võrdõigusvolinik lisas, et miinimumpalga tõus ei tähenda, et kõikidel lapsevanematel palk tõuseks.

"Omakorda ei tähenda see seda, et automaatselt midagi lapse jaoks paremaks läheks. Tasu tõus peaks olema seotud sellega, et midagi läheb laste jaoks otseselt paremaks," rõhutas Pakosta.

Reps: omavalitsus saab nõrgemate perede osalustasu vähendada

Mailis Reps vastas küsimusele, milline on tema seisukoht lasteaiatasu lahtisidumise kohta alampalgast, et mingi piirangu peab jätma.

"Oleme isekeskis küll arutanud, aga ministeeriumis antud arutelu pole veel olnud. Üldine arvamus oli, et mingi piirang on [vajalik] ja paremat hetkel pole ette tulnud," lausus ta.

Reps tõi välja, et lapsevanema osalustasu peab võimaldama kõigile peredele võrdset ligipääsu lasteaiakohtadele ning näiteks kolme- ja enamalapseliste, üksikvanemaga või madala sissetulekuga perede ja riskiperede puhul võib seda osalustasu vähendada.

"Oluline on kohaliku omavalitsuse tasandil märgata sotsiaalselt nõrgemaid peresid ja võimaldada alusharidust ka erivajadustega lastele, et vältida nende hilisemaid probleeme koolis," lisas haridusminister.

Kui eelmisel kevadel tuli Reps koos sotsiaaldemokraadist riigikogu liikme Helmen Kütiga lagedale ideega, et viimane lasteaia-aasta peaks olema kõigile lastele kohustuslik ja riigieelarvest tasutud, siis nüüd haridusministrina teemat kommenteerides jättis Reps küsimusele, kas kavatseb selle idee ellu viia, otsesõnaliselt vastamata.

Ta märkis, et enne kooli peaks kõigil lastel olema võimalus lasteaias käia ning Eesti hariduse infosüsteemi järgi on neid, kes seda ei tee, aasta enne kooli vaid kuus protsenti. Sellest grupist kavatseb haridusministeerium koos omavalitsustega Repsi kinnitusel ülevaate saada.

"Kohalikud omavalitsused võimaldavad sotsiaalse toimetuleku raskustega peredele osalist või täielikku vabastust lasteaiatasust. Neid põhimõtteid rõhutatakse ka edaspidi seadusandluses. Lisaks nõustamise ja laste koolivalmiduse hindamine ja muu - püüame olla siin kõigiti toeks," lausus haridusminister.

Kultuurikomisjon ei ole seisukohta veel kujundanud

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütles, et lasteaiatasu ja alampalga seose teema on neil kavas lauale tuua küll, kuid millal täpselt, on veel paika panemata.

"Meil on ühel üks, teisel teine arvamus, aga komisjoni kaalutud otsust ei ole, see alles tuleb. Jääb küll öelda, et mõnes mõttes on see nagu homne rong. Teema on vana, aga vastamiseks on veel vara," nentis Must.

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE uuringu tulemuste kohaselt on lastevanemate osalustasu lapse kohta kohalikes omavalitsustes 0 kuni 85 eurot, keskmine lapsevanema osalustasu oli ligikaudu 45 eurot.

Eestis oli valdu, kus 2015. aastal oli lasteaed oma piirkonna lastele tasuta (Kanepi ja Kolga-Jaani), kuid samas ka neid kohti, kus lastevanemate osalustasu oli üle 80 euro lapse kohta kuus (Rae vald, Viimsi vald, Harku Vald, Rakvere linn, Keila linn, Tartu linn, Kiili vald).