Peaprokuröri hinnangul on Breivik vanglas veelgi äärmuslikumaks muutunud ({{commentsTotal}})

Norra apellatsioonikohus asus teisipäeval uurima riigi kaebust, mis vaidlustab varasema kohtu seisukoha, et massimõrvar Anders Behring Breivikut on vanglavõimude poolt ebainimlikult koheldud. Peaprokuröri sõnul on Breiviki vaated vanglas oleku ajal veelgi äärmuslikumaks muutunud ning seda seisukohta paistis toetavat ka kohtusaali sisenenud massimõrvari poolt tehtud natsitervitus.

Peaprokurör Fredrik Sejersted ütles istungil, et Breiviku ideoloogilised tõekspidamised on viimase viie ja poole aasta jooksul tugevnenud, vahendas The Local.

Skieni vanglas asuvasse ajutisse kohtusaali toodud Breivik on endale vahepeal habeme kasvatanud ning kohut tervitas ta natsitervitust meenutava parema käe liigutusega.

Kohtunik Øystein Hermansen nimetas käeliigutust kohtu väärikust solvavaks ning Breivik tuli vastu ja lubas, et istungi vältel ta seda tervitust enam ei tee.

Kohtuprotsess kestab kuus päeva, otsuse langetamise kuupäev pole praegu veel teada.

Alama astme kohus otsustas aprillis, et Breiviku inimõigusi rikuti, kui teda koheldi vanglas "ebainimlikult" ja "alavääristavalt". Otsus põhjustas 77 inimest tapnud massimõrva ohvrite omaksetele suurt pahameelt.

Breiviku kongiks on 30 ruutmeetrine kolmest ruumist koosnev kompleks, kus tal lubatakse mängida videomänge ja vaadata telekat kahelt ekraanilt. Lisaks on 37-aastasel arvuti, millel pole ligipääsu internetile, trenažöörid, raamatud ja ajalehed.

Samas otsustas alama astme kohus, et julgeolekumeetmete ja inimõiguste tasakaal vanglas on liigselt kallutatud julgeoleku poolele. Kohtunik tõi esile, et Breivikut hoiti teistest kinnipeetavatest eraldi, "vangla sees asuvas vanglas" ning tal pole piisavalt sotsiaalseid tegevusi.

Lisaks asetati küsimärgi alla mitmed potentsiaalselt "alandavad" alasti läbiotsimised, käeraudade süstemaatiline kasutamine ning öösel äratamised, eriti kinnipidamise esimestel päevadel.

Breivik sooritas 2011. aasta 22. juulil kaks rünnakut: esmalt tappis ta kaheksa inimest Oslos valitsushoone lähistele paigutatud pommiga. Seejärel avas politseinikuks riietunud Breivik tule Tööpartei noortelaagris Utoya saarel. Ümbritseva jääkülma vee tõttu lõksu jäänud teismelistel polnud kuhugi põgeneda. Breivik mõrvas saarel 69 inimest. Tegemist on suurima veretööga Norra pinnal pärast Teist maailmasõda.

Breivik tunnistas, et ta on neonats ja tappis oma ohvrid põhjusel, et nad väärtustasid multikultuursust. 2012. aasta augustis määrati talle 21-aastane vangistus, mida saab pikendada, kui teda peetakse ohuks.

Peaprokurör Fredrik Sejerstedi sõnul "pole mingeid tõendeid, et Breiviku vanglatingimused oleksid teda mõjutanud füüsiliselt või vaimselt". Riik on seisukohal, et Breivik pole isoleeritud, sest tal on regulaarselt kontakt valvurite ja teiste erialainimestega. Breiviku eraldatus teistest vangidest on tema enda ja teiste julgeoleku huvides.

Breiviku advokaat Oystein Storrvik ütleb omalt poolt, et riik pole rakendanud piisavalt meetmeid tema kliendi "vaimse haavatuse ning pikaaegse isolatsiooni" vähendamiseks.

Viimastel kuudel on Breiviku vanglatingimusi muudetud, näiteks asendati klaassein võrega, kui ta kohtus oma advokaadiga. Lisaks on tal sagedamad kontaktid valvuritega. Storrvik ei pea neid meetmeid piisavaks.

Lisaks arutab kohus ka Breiviku apellatsioonikaebust, mis puudutab vaba suhtlust välismaailmaga. Selles küsimuses langetas kohus aprillis otsuse riigi kasuks. Võimud jälgivad Breiviku suhtlust välismaailmaga rangelt, et takistada tal rünnakuid sooritada suutva võrgustiku loomist.

Breiviku hinnangul rikub see tema õigust privaatsusele.

Toimetaja: Laur Viirand



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: