Euroopa Inimõiguste Kohus lükkas Breiviki kaebuse tagasi ({{commentsTotal}})

Breivik 2017. aastal kohtusaalis kätt tõstmas.
Breivik 2017. aastal kohtusaalis kätt tõstmas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Inimõiguste Kohus (ECHR) lükkas tagasi Norra kodanikust massimõrvari Anders Behring Breiviki kaebuse, mis puudutas süüdimõistetu rahulolematust oma kinnipidamistingimustega.

Kohus märkis oma otsuses, et lükkab kaebuse tagasi kui ilmselgelt põhjendamatu, vahendas Yle.

Inimõiguste kohtu otsus on lõplik.

2011. aastal kokku 77 inimest tapnud paremäärmuslane Breivik kannab praegu 21 aasta pikkust vanglakaristust. Tegemist on suurima vabadusekaotusega, mida Norra seaduste alusel on võimalik määrata. Samas on teoreetiliselt võimalik seda kinnipidamisaega pikendada, kui teda 21 aasta möödumisel endiselt ohtlikuks peetakse.

Lisaks kuriteo tõsidusele on Breiviki suhtlust tulnud piirata seetõttu, et vanglas olles on ta maailmavaateliselt veelgi äärmuslikumaks muutunud ning kogunud endale ka äärmuslastest järgijaid, kellega üritab kontaktis olla. Breiviku hinnangul rikub see keeld aga tema õigust privaatsusele.

Breiviku kongiks on 30 ruutmeetrine kolmest ruumist koosnev kompleks, kus tal lubatakse mängida videomänge ja vaadata telekat kahelt ekraanilt. Lisaks on 37-aastasel arvuti, millel pole küll ligipääsu internetile, trenažöörid, raamatud ja ajalehed.

Breivik on oma Norra kohtule esitatud kaebuses kurtnud, et teda peetakse vanglas "ebainimlikes tingimustes". Norra ühiskonnas põhjustas šoki esimese astme kohtu otsus, mis massimõrvariga osaliselt samale seisukohale jõudis ja leidis, et teda koheldakse vanglas "ebainimlikult" ja "alavääristavalt".

Näiteks otsustas alama astme kohus, et julgeolekumeetmete ja inimõiguste tasakaal vanglas on liigselt kallutatud julgeoleku poolele. Kohtunik tõi esile, et Breivikut hoiti teistest kinnipeetavatest eraldi, "vangla sees asuvas vanglas" ning et tal pole piisavalt sotsiaalseid tegevusi.

Lisaks asetati küsimärgi alla mitmed potentsiaalselt "alandavad" alasti läbiotsimised, käeraudade süstemaatiline kasutamine ning öösel äratamised, eriti kinnipidamise esimestel päevadel.

Norra riik aga kaebas selle otsuse edasi ja teise astme kohus ning Norra kõrgeim kohus lükkasid Breiviki kaebuse tagasi, mis tähendas seda, et Breivik kaebas edasi Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Breivik sooritas 2011. aasta 22. juulil kaks rünnakut. Kõigepealt tappis ta kaheksa inimest Oslos valitsushoone lähistele paigutatud pommiga. Seejärel avas politseinikuks riietunud Breivik tule Tööpartei noortelaagris Utoya saarel, kus lõksu jäänud teismelistel polnud kuhugi põgeneda. Seega mõrvas Breivik saarel 69 inimest. Tegemist oli suurima veretööga Norras pärast Teist maailmasõda.

Breivik on tunnistanud, et ta on neonats ja tappis oma ohvrid seetõttu, et viimased väärtustasid multikultuursust.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: