Enamik riigikogu erakondi ei toeta Ratase ideed kodakondsuse asjus ({{commentsTotal}})

{{1485276346000 | amCalendar}}

Enamik riigikogus esindatud erakondi ei toeta peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratase mõtet anda kõigile 25 aastat Eestis elanud mittekodanikele Eesti kodakondsus. Poliitikud peavad seda mõtet ohtlikuks ja leiavad, et see on katse meeldida venekeelsele valijaskonnale.

Poliitikuid ei üllata Keskerakonna kava anda veerand sajandit Eestis elanud halli passi omanikele kodakondusus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et Keskerakond avab nii ukse kõigile Eestisse saabunutele kodakondsuse andmiseks. Tema sõnul on 25 aasta jooksul olnud igal kodakondsuse soovijal võimalik teha keele- ja kodakondsuseksam ning täita viie aasta pikkust paiksustsensuse nõuet.

"See on puhas parteiline soov laiendada oma valijaskonda ja teha seda riigi terviklikkuse ja ühiskondliku sidususe arvelt," märkis Helme.

"Eks selle taga tõenäoliselt on ka natukene olukord, et Jüri Ratas peaministrina ja Keskerakonna esimehena on ikkagi teise poole ehk siis Yana Toomi juhitava Keskerakonna poole pantvangis natukene. Ja eks see on püüe ka vene valijale silma teha, eks lähenevad kohalikud valimised," arvas omakorda Reformierakonna fraktsiooni liige Kristen Michal.

Rahvusringhäälingu tellitud erakondade populaarsuse uuringud on näidanud, et Keskerakonna toetus on olnud suurim just muust rahvusest elanikkonna seas.

Vabaerakond leiab, et mõte anda kõigile kodakondsus teeb Jüri Ratasest selgelt Edgar Savisaare mantlipärija.

"See on selgelt oma venekeelse valijaskonna kinnistamise eesmärk, sest tõenäosus oli, et kuna Edgar Savisaar on tagasi astunud või teda ei ole igapäevapoliitikas, siis Yana Toom ei suuda ka kõiki venemeelseid valijaid Keskerakonna rüpes hoida. Selleks on vaja luua meetmeid, et Jüri Ratase mõjuvõimu kasvatada," rääkis Vabaerakonna fraktsiooni liige Külliki Kübersepp.

Kübarsepp lisas, et kodakondsuse jagamine ei pane inimesi oma väärtushinnanguid muutma ega muuda neid ka riigile lojaalsemaks.

Keskerakonna koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindaja Priit Sibul ütles, et IRL ei toeta kodakondsuse nullvarianti mitte mingil juhul, kuid on üllatav, et sellega tuli välja peaminister ja et ta seda praegu tegi.

"Loomulikult olid need teemad üleval ka koalitsioonikõneluste ajal, mis ei lõppenud just väga ammu. Need teemad olid seal üleval, arutasime läbi, ühiseid seisukohti polnud. Mulle tundub, et valitsuses võiks olla praegu palju olulisemaid asju, kui hakata valmistuma 2019. aasta valimisteks," sõnas Sibul.

"Kindlasti kodakondsuspoliitikas on samme, mida me soovitame leevendada ja muuta. Kas see nüüd on kõigile kodakondsus, seda peame erakonnas ja fraktsioonis arutama," kommenteeris Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Kalvi Kõva.

Peaminister Jüri Ratas rääkis intervjuus Raadio Svobodale kodakondsuspoliitikast kui järgmiste riigikogu valimiste põhiteemast.

"Aktuaalne kaamera" uuris inimeste arvamust Narva tänavatel

"Aktuaalse kaamera" tänavaküsitlusele Narvas vastanud inimesed jäid kodakondsuse teemal vastakatele seisukohtadele.

"Olen selle poolt, et siin kaua elanud inimesed, kuid mitte siin sündinud, peavad saama Eesti kodakondsuse. Pean end eestimaalaseks ja sooviksin loomulikult saada Eesti kodanikuks," ütles Eesti elanik Leonid.

"Elan siin, olen siin sündinud, mul on siin lapsed juba suureks kasvanud, aga mulle ei suudeta siiani kodakondsust anda. Eesti keele eksamit sooritada ma samuti ei saa, sest keelekeskkond ei luba. Vaieldamatult pean end kodanikuks," rõhutas kodakondsuseta Eesti elanik Jevgeni.

"Muidugi peab, kuidas siis ilma kodakondsuseta saab. Mul on kaks poega ilma kodakondsuseta. Kodakondsuseta inimene on justkui kodutu," sõnas Venemaa kodanik Marina.

"Nad peaksid eesti keelt oskama vähemalt algtasemel, et kodakondsus oleks välja teenitud. See, et inimene siin elab, ei tähenda veel seda, et talle peab kodakondsuse andma. Minu meelest pole see päris õiglane," arva omakorda Eesti kodanik Eva.

"Mõned inimesed on selle eest raha maksnud, kursustel õppimas käinud, sooritanud eksameid. Kui inimestele niisama Eesti kodakondsus anda, siis pole see ilus nende suhtes, kes selle eest raha maksid," märkis Eesti kodanik Edvard.

Toimetaja: Laur Viirand



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: