GAG-i lapsevanemad protestivad õpilaste arvu suurendamise vastu ({{commentsTotal}})

Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) vilistlased ja lapsevanemad tegid teisipäeval Tallinna linnavalitsusele pöördumise, milles kutsuvad peatama linna plaani suurendada GAG-i õpilaste arvu uute paralleelklasside lisamisega ning viia 1.-6. klassid ajaloolisest koolimajast üle Vana-Kalamaja tänaval asuvatesse ruumidesse.

"Meile jääb selgusetuks, miks on vaja muuta eelmisel aastal 385. sünnipäeva tähistanud ja oma selge vaimsusega GAG järk-järgult suuremaks monstrumkooliks, mingiks mööda linna laiali loobitud “haridusasutuseks”", kirjutatakse pöördumises.

Kooli vilistlase Märt Kõlli sõnul tuleb linnal kooli äkklaiendamise ja mitmes asukohas töölehakkamise plaan peatada.

"Poliitiline tahe või kellegi isiklikud ambitsioonid ei muuda fakti, et genius loci ehk kohavaim on mingile konkreetsele paigale iseloomulik vaimne atmosfäär. GAG-i vaimu ja olemust ei saa tükikese kaupa mujale tassida, frantsiisida ega paljundada, mis sest, et mõnele võimukandjale tundub see antud hetkel mugava, alternatiividest lihtsaima või ahvatleva teena," märkis Kõlli.

"Isegi Tallinna linnavõimu mitte just eriti eeskujuliku kaasamiskultuuri juures oli ennekuulmatu, et sellise mastaabiga ja nii paljude perede elu puudutav otsus tehti kuskil tagatoas, käidi ülepeakaela välja juba sündinud faktina ja ei vaevutud isegi moepärast arutama, kas kõik sobib kooliperele," lisas Kõlli.

Tema sõnul on koolikohtade loomine ja investeerimine koolihoone renoveerimisse Kalamajas tervitatav, kuid seda ei tohi teha GAG-i terviklikkuse ja identiteedi lõhkumise arvel.

"Kui eesmärk on väljapääsu leidmine praegusest ruumikitsikusest, siis kiire lahendus sellele oleks anda koolile hetkel GAG-i kõrvalhoones tegutseva Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ruumid, mis samuti linnale kuuluvad," leitakse pöördumises.

Toimetaja: Marek Kuul



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: