Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 5. novembril kell 5.50:

- Ukraina ründas Rjazani naftatöötlemistehast;

- NATO admirali sõnul hoiab Ukraina lahinguväljal initsiatiivi;

- Zelenski sõnul peavad julgeolekutagatised olema raudkindlad;

- Ukraina andmeil on Venemaa kogunud kuni 700 ballistilist ja tuhandeid tiibrakette;

Ukraina ründas Rjazani naftatöötlemistehast

Venemaal asuv Rjazani naftatöötlemistehas sattus ööl vastu neljapäeva Ukraina õhurünnaku alla ning seal puhkes mitu tulekahju.

Telegrami seirekanal Exilenova+ teatas, et droonid jõudsid Rjazani tööstuspiirkonda, kus asub Venemaa üks suurimaid naftatöötlemisrajatisi.

Veebis jagatud kaadritel on väidetavalt näha Venemaa õhutõrje tegutsemist, millele järgnes võimas plahvatus ja öist taevast valgustav ere kuma. Teistel videotelt paistab piirkonnast tõusvat leeke ja paksu suitsu.

A nighttime panorama of the Ryazan oil refinery, targeted by Ukrainian Defense Forces strike drones today. Following a series of explosions, several fires were observed in the industrial area. https://t.co/UqpWUqJ4xo

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) November 5, 2026

Seirekanalite infot vahendanud väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, ei ei saa kaadreid koheselt kontrollida ega kinnitada, kas tehas sai õhurünnakus kahjustada. Avaldamise ajaks ei olnud Venemaa võimud tehasele antud õhulööki kinnitanud. Rjazani oblasti kuberner Pavel Malkov ei olnud teatatud vahejuhtumit kommenteerinud.

Venemaa riikliku naftagigandi Rosnefti juhitava Rjazani tehase aastane töötlemisvõimsus on umbes 17 miljonit tonni toornaftat. Umbes 500 kilomeetri kaugusel Ukrainast asuv rajatis toodab bensiini, diislikütust, lennukikütust ja teisi naftasaadusi.

Tehas on viimastel kuudel korduvalt sattunud Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks.

Pärast 15. oktoobril toimunud õhurünnakut peatas rajatis teatavasti töö ühes oma peamises toornafta destilleerimisseadmes, teatas uudisteagentuur Reuters tööstusallikatele viidates.

Ukraina on jätkanud rünnakuid Venemaa naftataristu vastu, mille eesmärgiks on häirida kütusetarneid ja õõnestada Moskva võimet rahastada oma sõda Ukraina vastu.

NATO admirali sõnul hoiab Ukraina lahinguväljal initsiatiivi

Ukraina väed hoiavad praegu Venemaa Ukraina-vastases sõjas initsiatiivi ja võtavad järk-järgult tagasi väikeseid maa-alasid, ütles kolmapäeval NATO sõjalise komitee esimees, admiral Giuseppe Cavo Dragone.

"Mulle on antud ülevaade, et maismaal sujuvad asjad Ukraina jaoks positiivselt, kuigi aeglaselt," ütles Berliini julgeolekukonverentsi kõrval uudisteagentuuriga Ukrinform rääkinud admiral, kui temalt paluti hinnangut olukorrale lahinguväljal.

Samal ajal rõhutas Itaalia sõjaväelane läbirääkimiste suunas liikumise ja vaenutegevuse lõpetamise tähtsust. Admiral märkis, et Ukraina on selleks valmis, kuid Venemaad tuleb veel veenda.

"Asi on selles, et kõik oleks tõesti väga huvitatud läbirääkimiste laua taha istumisest ja võitluse lõpetamisest. Ma arvan, et Ukraina on valmis seda tegema. Ma arvan, et Venemaad tuleb veenda. Kuid see on ainus järgmine samm, mille poole saame püüelda," rääkis Dragone.

Lahinguvälja initsiatiivi kohta andis Dragone ühemõttelise vastuse.

"Meie informatsiooni kohaselt on initsiatiiv Ukraina käes. Nad võidavad tagasi väikeseid alasid, kuid see on Ukraina initsiatiiv," sõnas admiral.

Küsimusele, mida Ukraina vajab olukorra muutmiseks sõjalisest vaatepunktist kõige enam, nimetas Dragone peamiste prioriteetidena õhutõrjesüsteeme ja püüdurrakette.

"Kõigepealt on need õhutõrje, püüdurraketid, ja see on kõige esimene asi," ütles sõjaväelane.

Admirali sõnul teevad NATO ja selle liikmesriigid kõik endast oleneva, et varustada Ukrainat vajaliku tehnikaga enne talve.

"NATO teeb koos kõigi riikidega maksimaalseid pingutusi, et püüda neid enne talve varustada," kinnitas Dragone.

Ukrinform tõi välja, et oktoobris tekitasid Ukraina väed Vene armeele kogu täiemahulise sõja perioodi rekordilisi kaotusi ja vabastasid 96,2 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi ehk 10,4 ruutkilomeetrit rohkem, kui Vene väed samal perioodil vallutasid.

Zelenski sõnul peavad julgeolekutagatised olema raudkindlad

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas kolmapäeval telefonivestluse USA erisaadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga, kes esindavad Valget Maja sõja lõpetamise üle peetavatel läbirääkimistel.

Kõne toimus enne järgmist kolmepoolsete rahukõneluste vooru, mis on kavandatud 10. novembriks Abu Dhabis.

"Oli väga üksikasjalik vestlus Witkoffi ja Kushneriga, mis kestis poolteist tundi. Peamiste teemade hulgas olid õhutõrjemoona tarned, USA ja Ukraina droonileping ning sõjajärgsed julgeolekugarantiid," ütles Zelenski.

Abu Dhabi kõnelused toimuvad tehniliste meeskondade tasandil, kus kõigi kolme riigi delegaadid peavad tehnilisi läbirääkimisi, mis võivad viia juhtide tasemel tippkohtumiseni, kus osaleksid Zelenski, Venemaa režiimi juht Vladimir Putin ja USA president Donald Trump.

Nii Zelenski kui ka Putin väljendasid valmisolekut pidada läbirääkimisi pärast kohtumisi Witkoffiga oktoobris vastavalt Oslos ja Peterburis.

"Läbirääkimiste tempo peab olema võimalikult intensiivne, et lõpetada see sõda nii kiiresti kui võimalik. Ukraina on valmis astuma vajalikke samme, meie ettepanekud on selged ja me oleme need Ameerika poolele esitanud," sõnas Zelenski.

USA esindajad osalesid päeva alguses ka kõnelustel Euroopa partneritega Brüsselis. Läbirääkimiste eesmärk oli koordineerida ühiseid rahupingutusi enne Abu Dhabi kohtumist.

Kiiev on pikka aega nõudnud relvarahu kogu praegusel rindejoonel. Samas on Moskva rahuettepanekud korduvalt tagasi lükanud ja nõudnud, et Ukraina loovutaks seni veel okupeerimata territooriumi Donbassis. USA vahendatud rahukõnelused Trumpi teisel ametiajal on teinud vähe selle ummikseisu ületamiseks.

Varasemad kõnelused on toonud kaasa sõjavangide vahetusi ja mõningaid piiratud relvarahusid. Kohalik relvarahu Venemaa poolt okupeeritud Oleški linnas võimaldas tsiviilisikutel evakueeruda piirkonnast, mis seisis silmitsi toidu, joogivee, elektri ja meditsiinitarvete tõsise puudusega pärast seda, kui Vene väed takistasid humanitaarorganisatsioonidel abi kohaletoimetamist.

Oleški relvarahu saavutamist peetakse USA esileedi Melania Trumpi tööviljaks.

Zelenski ütles, et õhutõrjetarned on Ukraina jaoks praegustel kõnelustel Washingtoniga endiselt peamine prioriteet.

"Ülioluline prioriteet on õhutõrje. Ka seda arutati. Meil on vaja õhutõrjesüsteemide Patriot püüdurrakette, et kaitsta elusid Venemaa rünnakute eest," ütles riigipea.

President arutas ka Ukraina droonilepingut Ameerika Ühendriikidega ning vajadust tugevate julgeolekutagatiste järele pärast rahukokkulepet.

"Me peame jätkama tööd kõigil kahepoolsetel suundadel Ühendriikidega,  mille hulgas niinimetatud droonilepingute formaadis," ütles Zelenski.

"Ukraina on tänulik Ühendriikidele toetuse eest Ukraina iseseisvusele, meie rahvale ja meie diplomaatilistele jõupingutustele. Rahule ei ole alternatiivi ning sõjajärgsed julgeolekugarantiid peavad olema tõeliselt raudkindlad. Me töötame selle nimel!" lubas president.

Abu Dhabi kõnelused toimuvad pärast mõningaid kõige vaidlusterohkemaid nädalaid Ukraina ja USA suhetes, mil Trump sõlmis lepingu Vene diislikütuse ostmiseks, tühistas Moskvale kehtestatud sanktsioone ja avaldas Kiievile survet lõpetada Venemaa naftatöötlemistehaste ründamine.

Ukraina andmeil on Venemaa kogunud kuni 700 ballistilist raketti ja tuhandeid tiibrakette

Käesoleva aasta oktoobrikuu seisuga oli Venemaa kogunud kuni 700 ballistilist raketti ja mitu tuhat tiibraketti, mida edasistes rünnakutes kasutada, teatas Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus.

Venemaa säilitab Ukraina luure andmetel märkimisväärseid kaugmaarakettide varusid ja jätkab rahvusvahelistest sanktsioonidest hoolimata tootmise suurendamist.

Venemaa sõjatööstuskompleks on võimeline tootma kuus kokku üle 200 tiib- ja ballistilise raketi, mille hulgas kuni 110 ballistilist raketti.

Rakettide 9M723 Iskander-M rakettide praeguse varu suurus arvatakse olevat umbes 115 ühikut. Venemaa sõjatööstuskompleks toodab kuus umbes 65 sellist raketti, mis on kooskõlas seatud eesmärkidega. Samal ajal käib arendustöö täiustatud raketisüsteemi kallal, mille hinnanguline lennukaugus on 550–700 kilomeetrit.

Õhutõrjesüsteemi S-400 rakettide RM-48U varusid hinnatakse kuni 400 ühikule. Venemaa ettevõtted toodavad iga kuu umbes 40 uut sellist tüüpi raketti.

Venemaa on kogunud ka märkimisväärse arsenali laevatõrjerakette 3M55 Oniks, sealhulgas nende täiustatud versioone. Koguvaru ületab 600 ühikut. Nende tõhususe parandamiseks maapealsete sihtmärkide vastu on raketid varustatud võimsamate lõhkepeadega ja neile on antud suurem lennukaugus. Seitsme kuu jooksul toodeti neid rakette üle 55.

3M22 Tsirkon rakettide koguvaru ületab 120 ühikut. Nende tootmistempo Venemaal on aga suhteliselt madal ehk 2026. aasta esimese seitsme kuuga toodeti neid üle 30 ühiku.

Rakettide H-47M2 Kinžal tootmine on täpsusprobleemide tõttu ajutiselt peatatud. Venemaa on suunanud vabad tootmisvõimsused muud tüüpi ballistiliste relvade tootmisele.

Tiibraketid H-101 jäävad üheks Venemaa peamiseks relvaks laiaulatuslike raketilöökide andmisel. Igakuine tootmiseesmärk ületab 80 ühikut, kuid tegelik toodang mõnes tehases on plaanitust suurem.