Uuring: juhivahetus tõstis Reformierakonna toetust

Foto: ERR

Võrreldes detsembriga kasvas jaanuaris enim Reformierakonna ja kahanes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus, selgus Eesti Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest.

Aasta algul käivitus debatt valitsuse otsuse üle muuta esimese samba pensionivalemit, palju kära tekitas ka valitsuse tööga otseselt mitte seotud, kuid ikkagi peaministri suust kõlanud ettepanek kodakondsusetuse küsimuse otsustavaks lahendamiseks.

Tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski kogus kuulsust alkoholimüügile ja -reklaamile kehtestatavate piirangutega. Reformierakonnas toimus oluline sisemiste jõujoonte nihkumine, kui erakonna esimeheks valiti Hanno Pevkur ning erakonna juhatuse valimistel kogusid suurima häältesaagi Siim ja Kaja Kallas.

Võrreldes detsembriga on kasvanud Reformierakonna ja kahanenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus.

Erakondade toetuse pingerea tipus püsib endiselt Keskerakond 31 protsendise toetusega. Detsembris oli peaministriparteil toetajaid 32 protsenti.

Reformierakonna toetus on erakonna juhtimise uuendamise järel kasvanud. Jaanuaris oli Hanno Pevkuri juhitava Reformierakonna toetus 25 protsenti, mis on viie protsendipunkti võrra enam kui detsembris. Seega ilmestab jõudude vahekorda poliitilisel maastikul endiselt just Keskerakonna ja Reformierakonna vastasseis.

Seevastu sotsiaaldemokraadid on uues võimuliidus toetust kaotanud, olles langenud EKRE-ga võrreldavale tasemele. Kui detsembris toetas sotsiaaldemokraate 15 protsenti vastanutest, siis jaanuaris langes see 10 protsendile.

Muutused ülejäänud erakondade toetuses jäid statistilise vea piiresse. EKRE toetus oli jaanuaris üheksa (kuu varem kaheksa), Vabaerakonnal seitse (detsembris kuus) ning IRL-il kuus protsenti (detsembris kaheksa).

Vahe valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, SDE ja IRL-i summaarse toetuse ning opositsioonierakondade toetuse vahel on samuti hakanud kahanema: valitsuserakondi toetab 47, opositsiooni jäävaid Reformierakonda, EKRE-t ja Vabaerakonda 41 protsenti. Detsembris olid need arvud 51 ja 34 protsenti.

Turu-uuringute AS küsitles ERR-i uudistetoimetuse tellimusel 19.-31. jaanuaril 1002 vastajat nende kodudes. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti. Küsitlustulemuste esitamisel on võetud arvesse nende inimeste osakaal, kes omasid poliitilist eelistust, mis muudab küsitlustulemused võrreldavaks riigikogu valimiste olukorraga.

Kui detsembrikuises küsitluses oli nende vastajate osakaal, kes ei sooviks hääletada mitte kellegi poolt või kes vastasid „ei oska öelda“, kasvanud rekordkõrgeks - vastuse jäi võlgu tervelt 38 protsenti valimisealistest kodanikest – siis seekord oli selliste vastajate osakaaluks 33 protsenti.

Toimetaja: Karin Koppel, Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: