Nii riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja kui ka kinnisvarahooldusega tegelev Tiiu Käärma elavad iga päev koormaga, mille sarnast ei sooviks kanda keegi - nende väga lähedane pereliige peab võitlust surmahaigusega, põdedes nahavähi kõige agressiivsemat vormi – melanoomi. Ladõnskaja ema Ljudmilla sai diagnoosi nelja aasta eest, Käärma mööblitootmisettevõtet omav poeg Märt aga möödunud aasta septembris, vahendas "Pealtnägija".

Mõlemal juhul sai melanoom alguse sünnimärgist.

2016. aasta lõpus tegi haigekassa esmapilgul väga positiivse otsuse: alates selle aasta 1. jaanuarist hakatakse kompenseerima kahte uue põlvkonna melanoomiravimit Keytruda ja Opdivo, mis on teised haigekassa poolt rahastatavad moodsad melanoomiravimid aasta varem turule tulnud Tafinlari kõrval.

Ent selle otsuse puhul jäeti osa patsiente haigekassa finantseeringu alt välja. Joon nende vahele, kes saavad kompensatsiooni ja kes ei saa, tõmmati nii, et spetsialistide hinnangul puudub sellisel valikulisel kompenseerimisel igasugune loogiline või meditsiiniline põhjendus. Joone alla jäid ka Ljudmilla ja Märt.

"Nende patsientide puhul, kes on eelnevalt saanud ravi, olenemata sellest, kui kaua nad seda ravi on saanud, leidis haigekassa, et see ravim ei ole kulutõhus. Kuigi tõendatus on olemas ja see on ka kõikides rahvusvahelistes ravijuhistes nii kirjas, et seda kasutada kas esimese või teise ravivalikuna," selgitas onkoloog Kadri Putnik, kes on nii Ljudmilla kui ka Märdi raviarst.

Kui selle aasta 1. jaanuarist lisandus haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekirja uus vähivastane immuunravim, ei kahelnud Putnik kaua, sest nägi, et tema patsientidele terendab uue ravimi saabumisega viimane lootusekiir elu pikendamiseks. Ent endalegi ootamatult põrkus ta vastu seina.

"Sel hetkel, kui sa oled vastamisi selle ühe patsiendiga, siis sul on raske öelda, et mul on ravim kapis olemas, aga ma sulle seda anda ei saa," ütles arst.

Kuni möödunud aasta lõpuni kattis haigekassa nii Ljudmilla kui ka Märdi melanoomiravi iga kuu kuni 7000 euro ulatuses. Ühel hetkel aga selgus, et senine ravim ei anna soovitud tulemusi ega hoia enam haigust kontrolli all, mistõttu kirjutas arst mõlemale välja uue, samas hinnaklassis oleva ja äsja haigekassa rahastuse saanud Keytruda.

Pärast ravimi vahetust selgus aga üllatuslikult, et haigekassa nende patsientide ravile, kes varem juba kasutanud Tafinlari, enam oma õlga alla ei pane. Nii seisavad pered täna silmitsi olukorraga, kus neil tuleb iga kuu kuni seitse tuhat eurot oma taskust välja käia.

Seega, kui Märt, Ljudmilla ja nende saatusekaaslased hakkavad haigekassa kulul ühte uue põlvkonna ravimit saama, aga see ei toimi, siis haigekassa teise, analoogse ravimi hüvitamisest keeldub.

Haigekassa selgitas, et onkoloogiliste haiguste puhul ennustab ühe või teise ravimi toimet sageli see, mis patsiendiga on varem tehtud ja kuidas ta on varasemalt reageerinud mõnele teisele ravimile. "Üsna tihti on see, et patsient ei ole saanud eelnevast ravist kasu, märk sellest, et ka järgmine ravi võib olla kehvema efektiivsusega ja tõendusnäitajatega," selgitas haigekassa.

Onkoloogide sõnul pole sellisel põhjendusel aga teaduslikku alust.

"Meditsiinilist põhjendust tegelikult sellele ei ole ja siin ongi see konks, millega on minul arstina natukene raske leppida. Selles situatsioonis pean mina raviarstina ütlema patsiendile, et meil see ravim on olemas, et ühel haigel ma tohin seda ravimit kasutada, aga teisel haigel ma paraku seda ravimit kasutada ei tohi," kommenteeris Putnik.

Haigekassa ja arstide vaidluse keskel seisid mõlemad perekonnad nüüd silmitsi tõsiasjaga, et neil tuleb oma lähedasele elulootuse andmiseks leida iga kuu omal käel umbes kuus Eesti keskmist palka ehk kuni seitse tuhat eurot. Ja kui ravi uue ravimiga tulemusi annab, siis tuleb järgmine kuu see summa uuesti välja käia. Ja nii edasi, kuni haigus ühel hetkel loodetavasti taandub.

Haigekassa sõnul ei jätku raha

Et melanoom on kiiresti progresseeruv haigus ning mõlemal loo patsiendil on vähisiirded ka juba teistesse organitesse jõudnud, polnud aega oodata. Eriti veel, kuna viimati välja kirjutatud ravim on nii Ljudmilla kui ka Märdi jaoks sisuliselt viimane õlekõrs eluaja juurde saamiseks. Nii pöördusid mõlemad pered viimases lootuses tulevaste ravimiannuste ostmiseks vähiravifondi "Kingitud elu" poole. Fond otsustas mõlemat ka toetada.

"Kuna see ravikuur on üle kolme nädala, siis fondi tuleb ka oma osalusega toetada ja see on 10 protsenti, mis on tegelikult ka väga suur summa ikkagi iga lausa kolme nädala tagant," tõdes Käärma.

Viktoria Ladõnskaja ema on saamas juba oma teist uue ravimi kuuri ning tema enesetunne on hea.

Kuna Käärma poeg on eluaeg spordiga tegelenud, olnud terve ja ettevõtjana aastate jooksul hoolega riigile makse maksnud, ei suutnud ema siiski olukorraga leppida ning pöördus otse haigekassa poole, paludes selgitust, miks nad Märdi ravi rahastamist ei jätka.

Haigekassa vastus andis mõista, et nende hinnangul pole ravimi vahetuse efektiivsus piisavalt tõestatud ning samuti soovitati naisel enda arstilt muid ravivõimalusi, näiteks keemiaravi paluda.

"Meditsiinis on üldse väga raske öelda, et alati kõik 100 protsenti toimib. Kui me räägime ravile reageerivate inimeste protsendist ja toome alternatiiviks haigekassa poolt pakutud keemiaravi alternatiivi, siis see tõenäosus, et ta toimib, on suurem - umbes 5 kuni 10 protsenti versus 30 kuni 45 protsenti. See vahe on piisavalt suur, et pigem soovitada siiski immuunteraapiat, seda enam, et kui see ravim toimib, siis ta toimib pikalt," selgitas Putnik.

"Arstide soov patsiendi jaoks maksimum teha on meile täiesti mõistetav, nagu ka on patsientide soov selles olukorras kasutada ära kõik võimalused, mis vähegi olemas on. Siin tuleb nüüd vastu igapäeva reaalsus, et kõikide nende soovide rahastamiseks meil hetkel lihtsalt vahendeid ei ole. Seetõttu tuleb väga hoolega mõelda ja vaadata, kuidas neid jagada niimoodi, et jätkuks ühele patsiendile, teisele ja kolmandalegi. Ja seetõttu me arstide soovide asemel, kui teeme rahastamise otsuseid, mis peavad kehtima kõikide järgnevate aastate jooksul kõikide analoogsete patsientide kohta, peame lugema teaduslikke uuringuid, vaatama ravijuhiseid, taolisi dokumente," kommenteeris haigekassa.

Putnik ütles, et kuigi praegu kasutada olevad ravimid ei pruugi haigeid terveks ravida, on võimalik anda neile juurde kvaliteetseid eluaastaid.

"Ma võin päris kindlalt väita, et valdav enamus minu haigeid käivad endiselt tööl, kui nad on nii-öelda tööealised, enamik käivad vastuvõtul, võtavad töölt lõunapausi või võtavad vaba päeva. Selles suhtes nad on ühiskonnale kasulikud," ütles Putnik.

Pühapäeva õhtul suri Märt haiguse tagajärjel. Ühelt poolt kinnitab Märdi surm justkui haigekassa sõnu, et vähk on haigus, millest igaüks eluga välja ei tule, teisalt, kui jätaks erinevad ravivõimalused proovimata, oleks minejaid veelgi rohkem. Märdi perele pakub praeguses raskes olukorras suurimat lohutust teadmine, et nad võitlesid oma lähedase tervise ja elu eest kuni lõpuni välja.