Valitsus otsustas, et teeb ettepaneku ühendada omavahel Toila (Kohtla-Nõmme, Kohtla, Toila), Illuka ja Alutaguse (Mäetaguse, Iisaku, Tudulinna, Alajõe) vald, jättes Jõhvi haldusreformist puutumata. Valitsuse juures oleva haldusreformi komisjoni ettepanek oli liita Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme Jõhviga ning Illuka tulevase Alutaguse vallaga.

"See on absurd ja ma ei toeta seda," sõnas Mäetaguse volikogu esimees Veljo Kingsep, kes ei osanud veel eile öelda, mil moel sellele kavale reageeritakse. Ta aga ei välistanud ka valitsuse vastu kohtusse minekut.

"Sellist pauku poleks küll oodanud," ütles Iisaku volikogu esimees Priit Palmet, kui valitsuse otsusest kuulis. Palmet märkis, et ju vaatas valitsus kaardilt, et kus 5000 elanikku täis pole, seal tuleb mehaaniliselt kokku liita. “Või on see lihtsalt ajendatud poliitilisest tahtest tulevikus Jõhvi ja Kohtla-Järve kokku liita.

Tudulinna volikogu esimees Andrus Valdre tõdes, et oli uudisest kuuldes sõnatu. “Huvitav, kes see ajugeenius on, kes selle peale tuli,” arutles ta. Valdre sõnul pole Tudulinnal midagi ühist Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmmega. “Need on linnalised vallad, mis toimivad hoopis teisiti kui meie hõreda asustusega piirkond,” sõnas ta.

Illuka volikogu esimees Paul Kesküla ütles Põhjarannikule, et nad ei kavatse alla anda oma soovis iseseisvalt edasi tegutseda. “Meie sõdime nagunii edasi, aga nüüd on lihtsalt lisandunud veel üks rahulolematu, sest ilmselt pole Alutaguse vald ka sellise lahendusega nõus.” Kesküla sõnul taotlevad nad valitsuselt erandit ja kui seda ei tule, läheb vald riigi vastu kohtusse.

Toila volikogu esimees Roland Peets seevastu peab valitsuse otsust positiivseks. “Sellega tekib piisavalt suur vald, et sünniks sünergia,” sõnas ta. Peetsi sõnul oleks loogiline, et uue, ligi 10 000 elanikuga valla keskus hakkab asuma Jõhvis. “Ma ei kujuta ette, et see võiks olla Tudulinnas või Toilas.” Küsimusele, miks ta rahul on, kui tegelikult soovisid Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme ühineda Jõhviga, vastas Peets: “Loomulikult tahtsime, aga praegu peaks minu arvates Jõhvi ise rohkem mõtlema sellele, mis toimub.”

Korb: valitsus soovib Ida-Virumaale suurt ja tugevat valda

Riigihalduse minister Mihhail Korb põhjendas Põhjarannikule valitsuse otsust sellega, et tegu on valdadega, mis ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, kuid valitsuse eesmärk on moodustada suur ja tugev vald, mis on suuteline lahendama Ida-Virumaale omaseid probleeme. "Jõhvi on oma olemuselt linnaline omavalitsus ning seetõttu otsustati teha ettepanek moodustada seda ümbritsev, suur maaomavalitsus. Valla keskuse peavad omavalitsused ise kokku leppima," ütles Korb.

Eelmisel sügisel lõpetas Jõhvi aasta kestnud ühinemisläbirääkimised Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmmega põhjendusel, et see pole Jõhvi huvides ning võib lõppeda Jõhvi liitmisega Kohtla-Järve linnaga. Kolm valda jätkasid kõnelusi Jõhvita, kuid neil jäi seadusega kehtestatud elanike arvust paarsada puudu. Vallad pöördusid regionaalhalduse ministri Mihhail Korbi poole sooviga, et nad sundliidetaks Jõhviga, kuna viimane on nende omavalitsuste jaoks loogiline keskus.

Mullu pärast valitsusevahetust ütles Mihhail Korb Põhjarannikule: “Jõhvil on lihtne: ta täidab kriteeriumi, ta ei peagi midagi tegema.” Ent samas mainis ta, et loogiline oleks vaadata Jõhvi tulevikku ka Ahtme naabruse perspektiivist. “Jõhvi tutvustas täna oma arvamust, nad oleksid õnnelikud, kui Toila nendega ühineks. See on probleemide sõlm, mida tuleks harutada,” sõnas Korb mullu novembris. Ta nentis, et Jõhvi on seetõttu erilises olukorras, et tegemist on regionaalkeskusega.

Valitsus otsustas teha ka ettepaneku vabatahtlikust liitumisest loobunud Lüganuse valla liitmiseks Kiviõli ja Sondaga ning Sillamäe liitmiseks ühisomavalitsuseks Narva-Jõesuu ja Vaivaraga.