"Pealtnägija": eestlane sai pretsedenditu süüdistuse ebaseaduslikus riikidevahelises prügiveos ({{commentsTotal}})

Eelmisel nädalal läks esimene Eesti inimene kohtu alla paragrahviga, mis käsitleb ebaseaduslikku riikidevahelist prügivedu. Varem maksupettustes süüdi mõistetud inimene smugeldas Soomest Eestisse üle 180 tonni jäätmeid, millest suur osa puistati Eesti loodusesse.

Kui rahvusvaheline narko- ja inimsmugeldamine on juba harjumuspärased, siis jäätmeäri mitte. Kuna aga kohtusse jõudnud loos toodi Soomest prügi illegaalselt Eestisse, omandas see rahvusvahelised mõõtmed.

Eesti heinamaadelt leiti sisuliselt kõike, mida prügikuhjadest ikka leida võib: eterniiti, puulehti, jalgrattaid, uiske, hokikeppe, samuti kasutatud töövihikuid, postkaarte – sealt selguski, et materjal on soomekeelne.

Kümned tonnid importprügi Eesti loodusesse smugeldanud mees oli möödunud neljapäeval Eestis kohtu all.

„Alguses oli ühekordne juhtum, aga selle asja menetluse käigus selgus, et see tegelikult oli skeem, et see oli ikkagi kümneid kordi Soome vahet käies, et see oli nagu selline elustiil ühel inimesel, kes viis Soome kaupa ja et mitte tühjalt tagasi tulla, siis otsustas ta alati sealt midagi peale võtta ja tavaliselt osutus selleks prügi siis,” kirjeldas keskkonnainspektsiooni uurimisosakonna juhataja Rocco Ots „Pealtnägijale”.

Heinala tegustes firmas RL Reha OÜ. See ettevõte on registreeritud Heinala elukohta, kuid osanike ega juhatuse liikmete seast teda ei leia – võimalik, et selle põhjuseks oli samal ajal kestnud maksumenetlus, kus Heinala oli kohtu all ühe peamise kahtlusalusena arvevabriku pidamises ning mille raames arestiti kogu tema avalik vara. Ka auto, mida Heinala vedudeks kasutas, kuulus tema kasupojale ja mees laenas seda tasuta.

Heinala Soome partneriks oli firma Satusepeli OY, mis tegeleb Helisingi kandis pinnasematerjalide veoga. Sadamas toimus konteinerite vahetus – soomlased võtsid Heinalalt vastu Eestist toodud hakkepuidu laadungi ja andsid asemele mitmetonnise prügikonteineri. Enamasti jõudis Heinala veel sama laeva peale tagasi, millega Helsingisse saabus, soomlased tasusid nii ta laevapiletite kui veoteenuse eest.

Keskkonnainspektsiooni hinnagul teenis Heinala illegaalse jäätmeäriga tuhandeid, kuid teenistuse ulatus on alles väljaselgitamisel. Teada on, et Soome firma kandis Eesti firmale tehtud töö eest üle 27 000 eurot.

Rahvusvaheline prügiäri iseenesest ei ole keelatud, kuid see eeldab loa olemasolu, mida Heinalal ei olnud. Samuti ei tohi prügi visata loodusesse.

„Esmased teated, et Saue valda Laagri aleviku lähedale tuuakse jäätmeid, laekusid kuskil 2015. aasta aprillis. Kodanikud on alati need, kes esimesena teavitavad, ja nii see teavitus ka meieni jõudis,” meenutas äri algusaegu Saue vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Katrina Utsar.

„Soome firma poleks tohtinud anda üle prügi Eesti firmale või inimesele, kellel puudub siin selline käitlusluba. Ehk selles mõttes rikkus ka see Soome firma, kes seda prügi üle andis,” selgitas Rocco Ots keskkonnainspektsioonist.

Kes loodust reostab, selle väljaselgitamine võttis aega.

„Soome prügile viitas tegelikult see prügi koostis, et absoluutselt kogu tekstiline materjal - töövihikud, postkaardid -, mida oli võimalik prügist leida, olid soomekeelsed. Ja kuna kogused olid suured, tavamajapidamisest sellist kogust ikkagi kusagile metsa alla ei vii, siis oli alust arvata, et tegemist oli Soomest toodud prügiga,” põhjendas Utsar kahtlusi.

Süüdistuse sai esmalt teine mees

Kohalikelt inimestelt saadi teada autonumbrid, mida koha peal nähtud oldi ja info, et üks veok tuleb otse Soome laevalt.

Pea aasta kestnud prügismugeldamine sai lõpu 10. novembril 2015, kui maksu- ja tolliamet pidas kinni Soomest saabunud veoauto, mille roolis olnud Heinalal polnud ette näidata nõutud dokumente.

Uurimine selgitas välja, et Heinala käis Soome ja Eesti vahet kokku 45 korda. Arvutati välja, et kokku transportis ta Eestisse vähemalt 184 tonni prügi, mis vastab umbes 60 inimese aastasele prügitekitamisele.

Heinala tunnistas teo üles ja näitas kätte ühe koha Laagris, Pääsküla jõe ääres, kuhu ta enda sõnul kümme koormatäit tühjendas, aga lõviosa 180 tonnist jäi siiski leidmata.

Ehkki prügi tõi Eestisse ja kallas maha Heinala, siis formaalselt andis ta selle üle Vassili Šlübergile. 22-aastane varem korduvalt karistatud noormees rääkis uurijatele, et sorteeris parema kraami prahist välja, ülejäänu jäi Pääsküla jõe äärde lihtsalt vedelema.

Seega algatati väärteomenetlus Šlübergi vastu, kellelt Saue vald nõuab nüüd prügi koristamist. Osa prügi koristas ta ära, ülejäänu jäi vedelema.

Šlüberg sai trahvi 4500 eurot. Selle jättis ta aga tasumata ning raha sissenõudmisega tegeleb nüüd kohtutäitur, kuid suurema tõenäosusega jääb prügikoristamine valla ehk maksumaksjate rahakoti kanda.

Kuigi kõik tõendid viitavad, et prügiskeemi korraldas ja jäätmed kallas maha Rene Heinala, siis talle rahaline vastutus ei laiene, sest see on lihtsalt väärtegu.

Kriminaalne on tegu üksnes siis, kui prügistamisega tekib oluline kahju loodusele või seatakse ohtu inimese tervis või elu, kuid seadus ei selgita „olulise” ulatust.

„See oleks palju selgem, kui oleks seaduses olulise kahju asemel toodud ära oluline kogus, mida oleks lihtsam määratleda, sest oluline kahju või kahju oht, seda on kindlasti palju keerulisem määratleda ja meil puudub ka kohtupraktika selle osas. Kindlasti oleks parem, kui ta oleks selliselt määratletud,” selgitab Ots keskkonnainspektsioonist.

Kui tuua loata tonne prügi üle piiri, läheb see kohe kriminaalparagrahvi alla, sest rahvusvaheliselt arvestatakse illegaalset prügi kogustega.

Heinala nõustus kokkuleppemenetlusega ja talle määrati ebaseadusliku riikidevahelise prügiveo eest karistuseks ühe aasta, seitsme kuu ja 25 päeva pikkune vangistus, mis tuleb ära kanda tingimisi kolme ja poole aastase katseajaga. Kohtusaalis ütles Heinala, et pani kuriteo toime teadmatusest.

Toimetaja: Merilin Pärli



err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised

Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: