Vanad eterniitkatused täidavad jäätmejaamu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1564597620000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Asbesti sisaldavad eterniitkatused olid populaarsed 1980. aastatel, kuid kuna nende eluiga on kuni 50 aastat, siis see tähendab, et üha enam tuleb hakata katuseid välja vahetama. Eestis ladestati eelmisel aastal 8379 tonni asbestijäätmeid ehk peamiselt eterniiti. Aasta varem tõid inimesed jäätmejaamadesse aga 8727 tonni.

Selleks, et inimesed saaksid eterniiti tasuta ära anda, on aastast 2013 riigi toel korraldatud 12 kogumisringi. See on osutunud väga populaarseks, sest eterniidi ära viimine jäätmejaama või prügilasse on kulukas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tallinna jäätmejaamades maksab eterniidi ära andmine 40 või 60 eurot kuupmeeter ja Jõelähtme prügilas 59 eurot tonn.

"Jäätmejaamad on suunatud eelkõige elanikele väiksemate koguste ära andmiseks, aga Tallinna nelja jäätmejaama tõid elanikud eelmisel aastal umbes 300 tonni eterniiti. See aasta on näha, et kogus on kasvanud - juba esimese seitsme kuuga on see kogus umbes 270 tonni," selgitas Tallinna jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark.

Üksnes juulikuus on Pääsküla jäätmejaama viidud üle 40 tonni eterniiti. Eterniit liigub sealt edasi Jõelähtme prügilasse.

Eterniiti taaskasutada ei saa, seetõttu prügilates see ladestatakse ehk maetakse kruusakihi alla.

Kuigi eterniidi viimine jäätmejaamadesse on üha populaarsem, satub seda siiski ka loodusesse.

"Eterniiti leidub kahjuks endiselt meie metsades koos teiste ehitusjäätmetega. Võin tuua näite mullu sügisest, kui RMK ja keskkonnaministeerium tegid maailmakoristustalguid Ämari lähedal metsatukas - võib öelda, et eterniit oli üks suuremaid leide sealt metsast kahjuks," tõdes keskkonnaministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Kadri Kauksi.

Levinud on eterniidikildudega tee katmine, mis on eriti ohtlik tervisele, sest iga kord, kui auto üle eterniiditüki sõidab, paiskub õhku asbestitolmu. Asbestitolm ei lange maha, vaid jääb seni õhku, kuni inimene selle sisse hingab.

Selleks, et inimesed saaksid eterniiti tasuta ära anda, saab iga omavalitsus esitada taotluse.

"Kohad, kuhu kogumisringi on vaja, seda ei otsusta riik, vaid otsustabki omavalitsus, kes vaatab või võtab arvesse elanike tagasisidet, et kas on vaja eterniidist vabaneda ja mis määral. Siis tehakse taotlus keskkonnainvesteeringute keskusesse, kui on projektide taotluse voor avatud," selgitas Kauksi.

Vallanõunik: eterniidi tasuta ära andmine motiveerib keskkonda hoidma

Heakorrastaja Arvo Ottender viis Rõuge jäätmejaama eterniiti samas vallas elava ämma talust. Seetõttu ei tule tal ka eterniidi ära andmise eest midagi maksta, kuivõrd Rõuge valla elanikele on kõikide jäätmete ära andmine tasuta.

"Abi on ta väga hea, sest kui vald vastu tuleb ikka rahvale, siis on see hea asi," ütles Ottender.

"Eesmärk selle puhul on ikkagi selge, et pigem need jäätmed tuleksid siia jäätmejaama, mitte ei läheks kuhugi metsa alla või kuskile mujale, oma koduhoovi mingisse auku või põõsa alla," selgitas Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo.

Rõuge vald on elanikelt jäätmete vastuvõtmist valla eelarvest finantseerinud alates 2009. aastast. Kas selline kord ka edaspidi jääb kehtima, sõltub vallavolikogu otsustest.

Valla keskkonnanõuniku hinnangul motiveerib võimalus jäätmed tasuta ära anda keskkonda hoidma.

"Ma arvan, et see tasuta vastuvõtmise teenus ei pane inimesi kaaluma selle üle, kas viia metsa alla või panna see kuskile eest ära, hoida seda kuskil aida all, vaid ikkagi tõesti, et see on nii odav ja mugav, et sa saadki selle siia jäätmejaama ära tuua," arvas Tanilsoo.

Teadlane: vanad asbesteterniitkatused on suur probleem

Tartu ülikooli arendusprorektor, keskkonnateadlane Erik Puura rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et kümme aastat tagasi hindas keskkonnaministeerium, et Eestis on veel umbes 17 ruutkilomeetrit ehk 260 000 tonni asbesteterniitkatuseid.

"Meil kulub umbes inimpõlve jagu, tõenäoliselt umbes 30-40 aastat enne, kui me suudame selle probleemi lahendada," ütles ta.

"Ja kuna ta tõepoolest on nii mastaapne probleem, siis kuidas nüüd suhtuda - sest iga vana ehitisega on ju probleemid, ehitusjäätmete utiliseerimine ikkagi maksab -, aga kui kohalikud omavalitsused leiavad vahendeid ja keskkonnainvesteeringute keskus näiteks toetab, siis kindlasti on mõistlik ka inimesi toetada, kui nad tõesti tahavad oma katuse välja vahetada," lisas Puura.

Puura selgitas, et asbesteterniit tervel kujul ei ole kuidagi kahjulik, küll aga on ainus oht selle lõhkumisel või lagunemisel tekkiv tolm.

"Ainus ohukoht on see, kui me hakkame seda eterniiti väga intensiivselt lammutama nii, et ta laguneb väga pisikesteks osadeks, näiteks lõikame eterniiti ketassaega või tavalise saega ja seda tolmu tekib tegelikult hästi palju. Aga tegelikult ka, kui ta lihtsalt looduses laguneb /.../ väikesteks osadeks, siis on meie kopsudele ohtlik, kui me peaksime seda tolmu sisse hingama. Seega, me peaksime takistama, et meie kopsudesse kuidagi mingisuguselgi moel tolm jõuaks," rääkis teadlane.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: