Ringkonnakohus luges Talvikule poliitreklaami eest tehtud ettekirjutuse põhiseadusevastaseks
Tallinna ringkonnakohus tühistas neljapäeval Vabaerakonna fraktsiooni liikmele Artur Talvikule poliitilise välireklaami keelu rikkumise eest politsei poolt tehtud ettekirjutuse. Kohtu hinnangul on poliitilise välireklaami keeld põhiseadusega vastuolus.
Kohus rahuldas Talvikut esindavate advokaatide Maria Pihlaku ja Kaido Künnapase apellatsioonkaebuse ja tühistas varasema halduskohtu otsuse, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu ERR.ee-le.
Ringkonnakohus tunnistas riigikogu valimise seaduse § 51 ehk poliitilise välireklaami keelu põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kohus jättis selle kohaldamata osas, milles see keelab erakonna nimekirjas kandideerija poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal kandidaadi isiklikus kasutuses oleval sõiduautol.
"Põhiseadusega vastuolus väidetavalt oligi seesama auto peal olev kleebis - Artur Talviku nägu, nimi ja viide veebilehele. Ringkonnakohus on täna öelnud, et selline keeld ikkagi põhiseadusega vastuolus on ja oma autoga aktiivse valimiskampaania tegemise ajal tohib isik ringi sõita selliselt, et seal autol on ka tema nägu," selgitas advokaat Maria Pihlak "Aktuaalsele kaamerale". Ta rõhutas, et ringkonnakohtu otsus puudutab konkreetset olukorda, kus tegemist on isikliku sõiduautoga.
"See otsus tähendab, et tänasest alates, kuni riigikohus teistmoodi ei ütle, võivad kõik isikud kandideerida riigikogusse võrdsetel alustel. Siiani oli see uks lahti nn rikastele ja ilusatele, kes said oma valimiskampaaniasse investeerida mitusada tuhat eurot, nagu näiteks 2014. aasta viimases kvartalis investeerisid sotsiaaldemokraadid, Reformierakond, IRL kokku ligikaudu 700 000 eurot. Artur Talvik leidis natuke loomingulisema lähenemise ja pani enda autole mõnekümne euro eest kleebised ja samamoodi püüdis valijate tähelepanu ja osutus valituks. See tegevus täna on seadusega kooskõlas," lisas ta.
PPA kohustas 2015. aasta 19. veebruaril ettekirjutusega Talvikut lõpetama riigikogu valimise seaduses sätestatud keelu rikkumine, mis seisnes poliitilise reklaami reklaamimises välireklaamina poliitilise välireklaami keelu ajal ehk kuni riigikogu liikmete valimise lõpuni. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et selle täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel rakendatakse sunniraha või asendustäitmist.
Kohus tõdes, et Talvik täitis ettekirjutuse.
Ringkonnakohus toetus otsuses varasemale riigikohtu üldkogu 2010. aasta otsusele, milles asuti seisukohale, et riigikogu valimise seaduses sisalduv poliitilise välireklaami keeld riivab esinduskogu valimistega seotud hääletamisõigust, kandideerimisõigust koostoimes väljendusvabadusega, ettevõtlusvabadust, omandipõhiõigust ja erakonna tegevusvabadust. Samuti tugines ringkonnakohus varasemale riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2011. aasta otsusele.
Riigikohtu üldkogu leidis, et põhiseadus ei välista nimetatud põhiõiguste ja -vabaduste piiramist järgmistel eesmärkidel:
1) vähendada valimiskampaania kulude vähendamisega raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel ja tagada sellega erakondade, üksikkandidaatide ja valimisliitude võrdsus;
2) suurendada sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu;
3) vabastada avalik ruum liigsest välireklaamist, mis võib tekitada avalikkuse vastumeelsust poliitilise reklaami ja poliitika vastu tervikuna;
4) vähendada valijate kohatut mõjutamist (valija tahtega manipuleerimist poliitilise programmi ja kavatsuste kohta sisulist teavet jagamata, valijat arutellu kaasamata) välireklaamis kasutatavate mõjutusmeetoditega
Ringkonnakohus leidis, et see riive on ebaproportsionaalne osas, mis puudutab välireklaami keeldu kandidaadi isiklikul sõiduautol. Poliitilise välireklaami keeld isiklikul sõiduautol ei vähenda raha osakaalu tähtsust valimiskampaanias ega suurenda sisulise poliitilise argumentatsiooni osakaalu valimiskampaanias.
Ringkonnakohus kahtles, kas välireklaami keeld isiklikul sõiduautol aitab kaasa avaliku ruumi vabastamisele liigsest välireklaamist ning vähendab valijate kohatut mõjutamist. Keeld ei aita kaasa üldkogu otsuses määratletud eesmärkide täitmisele.
RKVS § 51 Poliitilise välireklaami keeld
Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud.
Talvik vaidlustas ringkonnakohtus mullu 11. aprillil Tallinna halduskohtus tehtud otsuse, millega jäeti talle 2015. aasta 18. veebruaril politsei- ja piirivalveameti ettekirjutus muutmata.
Talvik jättis riigikogu valimiskampaania ajal oma autole valimiskleepsud peale ajaks, kui kehtis välireklaamikeeld.
Talvik: kohtuotsus vähendab ebavõrdsust poliitikategijate vahel
Artur Talviku sõnul avab kohtuotsus, millega tunnistati põhiseadusvastaseks isiklikule autole laienev poliitreklaami keeld, paremad võimalused uute tulijate ja valimisliitude valimiskampaaniaks.
„Absoluutne välireklaami keeld aktiivse agitatsiooni ajal andis ebaõiglase eelise suurparteidele, kes käsutavad riigieelarvest pärit hiigelsummasid. See raha kulutatakse sisutuks lausreklaamiks kõigis meediakanalites. Oluliselt tagasihoidlikumate võimalustega uued erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid ei jaksa nendega võrreldes oma ideid sama nähtavaks teha ja on ebavõrdses seisus. Nõrk konkurents poliitikaväljal toob ühiskonnas kaasa seisaku ja partokraatliku mentaliteedi puhul taganeb avalik huvi kitsa grupihuvi ees,“ ütles Talvik.
„Mul on hea meel, et ringkonnakohus tunnistas põhiseadusvastaseks vähemalt isiklikul autol välireklaami tegemise – iga kandidaat kleepigu oma autole sõnumeid ja reklaamigu neid julgelt, sest see on osa sõnavabadusest ja osa poliitikast. Mõistlikud piirangud peavad olema, aga mitte sellised, mis on lämmatavad uute tulijate ja poliitiliste ideede konkurentsi,“ sõnas Artur Talvik.
Vabaerakonna saadiku sõnul on otstarbekam seada kampaaniakuludele lagi, vähendada erakondade rahastust ning toetada kohalikel valimistel edukaks osutunud valimisliite ja üksikkandidaate. „Kogu poliitika rahastamise süsteem vajab reformi ja detsentraliseerimist.“
Toimetaja: Marek Kuul