Tegemist on esimese korraga, kui Soome valitsus esitab kaitsepoliitika kohta eraldi aruande (selonteko), sest varem on kaitsepoliitika leidnud kajastamist tavapärase välis- ja julgeolekupoliitika aruande raames. Põhjuseks, miks kaitsepoliitika aruanne nüüd eraldi tehti, on see, et kaitseväge ootavad ees mahukad hanked, mis vajavad laialdast poliitilist heakskiitu. Samuti on toodud esile muutunud julgeolekukeskkond, mis nõuab senisest põhjalikumat tähelepanu, vahendasid Yle ja Helsingin Sanomat.

Kaitseministeeriumi eestvedamisel koostatud aruande kohaselt on kavas tugevdada iseseisvat kaitsevõimet, tihendada rahvusvahelist sõjalist koostööd ning hankida miljardite eurode eest uut relvastust.

Näiteks on aruandes kirjas, et kaitseväe sõjaaja soovitud isikkooseisu suurust tõstetakse 50 000 sõduri võrra ehk 230 000 juurest 280 000 peale. Tegemist on märkimisväärse muudatusega pärast 2012. aastat, mil sõjaaja planeeritavat isikkoosseisu langetati 350 000 juurest praeguse 230 000 peale.

Kaitseminister Jussi Niinistö sõnul pööratakse Soome kaitsevõime arendamisel sellel aastakümnel tähelepanu maaväele ja eriti kiirreageerimisüksustele. Järgmisel aastakümnel aga nõuavad tähelepanu nii õhuväe lennukipargi uuendamine kui ka mereväe laevahanked.

Põlissoomlasi esindava ministri sõnul eeldab sõjalistele ohtudele vastu astumine Soomelt nii hästi koolitatud ja varustatud operatiivüksusi kui ka kergemalt varustatud kohalikke väeosi.

Territoriaalkaitset on kavas tugevdada ka nii, et vabatahtlike panust riigikaitsesse suudetaks varasemast efektiivsemalt ära kasutada.

"Puhumas on teised tuuled"

Niinistö rõhutas pressikonverentsil, et praeguse valitsuse poolt on viimastel aastatel parandatud mitmeid varasemaid riigikaitsealaseid kärpeid. "Nüüd on puhumas teised tuuled," nentis ta ja lisas, et kaitsepoliitika asjus valitseb Soomes üsna laialdane üksmeel.

Aruande kohaselt on Soome lähipiirkonna sõjaline keskkond muutunud - sõjaline tegevus ja pinged Läänemere piirkonnas on suurenenud, sõjaliste kriiside puhkemise eelhoiatusaeg on lühenenud ja sõjalise jõu kasutamise künnis on allapoole liikunud. Aruande hinnangul on kriisi ajal Soome vastu kasutatavate meetmete valik laienenud ning seetõttu on ka nõudmised riigikaitsele varasemast kõrgemad.

"Tuleb olla valmis, et Soome vastu kasutatakse sõjalist jõudu või et sellega ähvardatakse," nenditakse aruandes.

Aruande hinnangul vajab kaitsevägi järk-järgult üha rohkem raha, et viia oma tehniline varustus paremale tasemele. Aastas tahetakse juurde saada 55 miljonit eurot, et läbi viia suurhanked, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusminister Petteri Orpo sõnul läheb hävitajate hange maksma umbes 10 miljardit ja laevastikuhange 1,2 miljardit eurot.

Raha enam ei loeta, kuigi seni on naaberriigis puhunud kärpetuuled. "Mõlemad hanked liiguvad edasi justkui rong. See on peamine, et meie kõigil kaitseväe harudel on 2020. ja 2030. aastatel töötav löögivõimeline tehnika," ütles Niinistö.

Aruande eesmärgiks on saada parlamendilt pikaaegne heakskiit strateegiliste sõjalistele hangetele, mis puudutavad seniste hävituslennukite F/A-18 Hornet väljavahetamist ning uute sõjalaevade hankimist. Sõjalaevade puhul tuleks esimesi makseid teha juba 2019. aastal ning uute lennukite hankimisega seotud kulud võivad alates 2025. aastast tõusta sadade miljonite eurodeni. Uut hävituslennukite pole Soome veel välja valinud ning see otsus tehakse hiljemalt 2020. aastate alguses.

Peamised partnerid on Rootsi ja USA, Euroopa kaitsekoostöö vajab arendamist

Aruandes on kirjas, et Soome jaoks on peamisteks kaitsepoliitilisteks partneriteks Rootsi ja USA. Sama seisukoht oli kirjas ka eelmisel aastal tehtud välis- ja julgeolekupoliitilises aruandes.

Samuti rõhutatakse aruandes, et Soome tegutseb sihikindlalt selle nimel, et arendada Euroopa Liidu kaitsekoostööd ja ühist kaitsepoliitikat.

Parlamendil on kavas kaitsepoliitika aruannet arutada 8. märtsil.