Ajaleht: Soome poliitikud vaidlevad Eesti sõjalise toetamise asjus ({{commentsTotal}})

Rahvasaadik Tuomioja ja president Niinistö.
Rahvasaadik Tuomioja ja president Niinistö. Autor/allikas: TASS/AFP/Scanpix

Soomes sai laupäeval palju tähelepanu ajalehe Iltalehti artikkel, mille kohaselt olevat parlament ja eelkõige sotsiaaldemokraadist endine välisminister Erkki Tuomioja ühelt poolt ning president Sauli Niinistö teiselt poolt suures tülis julgeolekupoliitilistes küsimustes, mis puudutavad Balti riikide sõjalist toetamist võimaliku konflikti korral. Asjaosalised on hiljem ajalehes esitatud väited tagasi lükanud.

Iltalehti kirjutas laupäeval, et kulisside taga on käimas sõnasõda selle üle, kas Soome on Euroopa Liidu raames ja ka koostöös NATO-ga valmis Balti riike vajadusel sõjaliselt toetama.

Ajakirjanik Olli Ainola kirjutatud artikli kohaselt on tüli peamisteks osapoolteks Koonderakonna taustaga president Niinistö ja sotsiaaldemokraat ning endine välisminister Erkki Tuomioja, kelle taga on ka märkimisväärne osa parlamendisaadikutest. Väidetavalt on Tuomioja algatanud parlamendis seisukohavõtu, mis lükkab tagasi Niinistö julgeolekupoliitilised seisukohad. Lisaks Eesti sõjalise toetamise välistamisele soovivad Tuomioja taha kogunenud SDP, Vasakliit ja osa Keskerakonnast, et koostööd NATO-ga kärbitaks. Valitsuserakondade saadikutel aga polevat õnnestunud sellist seisukohavõttu takistada.

Sisuliselt on olulisemateks küsimusteks, kui palju peab Soome aitama Lissaboni lepingu alusel Eestit või ka Rootsit ning kas NATO saaks Eesti kaitsmiseks Soome territooriumi kasutada.

Avalikult ei arutata teemat ka seetõttu, et valitsuse poolt esitatud välis- ja julgeolekupoliitika aruannet parlamendis alles analüüsitakse ning väidetav tüli ongi nimetatud aruandega seotud vaidluste tagajärg. Parlamendi riigikaitsekomisjon peaks oma seisukoha aruande kohta välja kujundama jaanipäevaks.

Parlament tahab, et sõjalise abi andmine oleks praktikas täielikult välistatud, kuid valitsuse ja presidendi arvamus abi andmise asjus olevat positiivsem.

Ainola väidab, et hetkel on tüli alles kulissidetagune, kuid võib praktikas puhkeda siis, kui 2019. aasta aprillis toimuvatel parlamendivalimistel saadab edu vasakpoolseid erakondi ja Keskerakonna alalhoidlikumat osa. Presidendivalimised toimuvad juba järgmise aasta jaanuaris ning võimalus, et Niinistö riigipeana jätkab, on suur.

Niinistö ja Tuomioja lükkasid väited tagasi

Nii president Niinistö kui ka eksminister Tuomioja pidasid Iltalehti poolt tehtud väiteid kummalisteks ning kinnitasid, et mingit artiklis mainitud tüli julgeolekupoliitika asjus ei ole.

"Selle töö varjukülg on see, kui kuskilt kõrvalt üritatakse minu pähe panna mõtteid ja motiive, mida seal ei ole," nentis Niinistö presidendi kantselei veebilehel avaldatud kommentaaris.

Niinistö kinnitusel pole tema ja Tuomioja kunagi teineteisest "eriarvamusi omades lahku läinud".

Tuomioja märkis oma veebilehel tehtud avalduses, et Iltalehti artikkel on arusaamatu.

"Eelmise valitsuse välisminister olles olen ma tegutsenud suurepärases üksmeeles presidendiga kõigis välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavates põhiküsimustes. Meie koostöö ja suhtlus on jätkunud samas vaimus ka pärast seda," rõhutas ta.

Tuomioja imestas, kelle algatusel ja millistel eesmärkidel üleüldse selliseid artikleid avaldatakse.

Ka parlamendi riigikaitsekomisjoni koonderakondlasest esimees Ilkka Kanerva peab artikli rõhuasetust kummaliseks.

"Sellest on möödunud vaid kaks nädalat, kui riigikaitsekomisjon käis presidendiga kohtumas ning kaasas oli ka Tuomioja. Seal ei olnud mingitki märki vastasseisust või vaidlusest või millestki muust sellesuunalisest," meenutas ta.

"Presidendi kiskumine siia nagu tennisemängu osapooleks on minu jaoks nagu arusaamatust avakosmosest," lisas Kanerva ja toonitas, et näiteks Eesti polevat üldse jutuks tulnud.

Väliskomisjoni keskerakondlasest esimees Matti Vanhanen lükkas artiklis esitatud väited samuti tagasi ja mingit tüli parlamendisaadikute ja presidendi vahel polevat.

"Spekuleerides võimalike olukordade teemal ollakse alati libedal jääl. Ma rõhutan, et teise häda korral aitamine erineb oluliselt sellest, kui meie riigi territooriumi kasutatakse teise riigi ründamiseks," lausus ta oma blogis.

Ajakirjanik Olli Ainola aga kaitses laupäeva hilisõhtul STT-le antud kommentaaris oma artiklit.

"Ma usaldan oma allikaid. Suur osa informatsioonist on avalikult kättesaadav," kommenteeris ta.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: