LOT-i strateegiajuht: Tallinna lennujaam sõlmjaamaks niipea ei saa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

LOT Polish Airlines'i ja Nordica koostöö-strateegiajuht Maciej Wilk leiab ERR.ee-le antud intervjuus, et kahe ettevõtte koostöö esimesi tibusid saab lugeda sügisel, kui selja taha on jäänud esimene kõrghooaeg. Piirkonna peamiseks sõlmlennujaamaks peaks tema hinnangul kujunema Varssavi, Tallinnal ja teistel Balti riikide linnadel jääb selleks puudu vajalikust mastaabist, mille annaks rahvaarv.

Kuidas te hindate koorstöö algust Nordicaga?

Meil lõppes Nordicaga just kolmas kuu koostööd, alustasime novembri keskel. Esimene kontakt Nordicaga oli tegelikult juba augustis. Meile avaldas väga muljet meie eesti kolleegide proaktiivne ja innovaatiline lähenemine. Novembri keskel , kui alustasime koostööd, nägime, et nad on väga ambitsioonikad, otsides pidevalt uusi toimivaid lahendusi. Selline suhtumine meeldib meile väga.

Käituse alal läheb kogu koostöö väga sujuvalt, Varssavi ja Tallinna inimestel sujub suhtlus väga hästi, meil pole mingeid probleeme esinenud, nii et seal võib koostööga väga rahule jääda. Kommertspoolel otsime samuti üha enam väärtust, mida süngergiaks kujundada ja selle tulemustest saab avalikkust teavitada ehk mõne kuu pärast.

Kuidas sedasorti koostöö üldse sünnib? Kumb teise uksele koputama läks?

See sündis ühisest huvist. LOT otsis parajasti 2017. aastaks lennukeid juurde, Nordica otsis aga lennufirmasid, kellega koostööd teha, kellele oma lennukeid pakkuda. Nõnda algas koostöö sellest, et Nordica liisis LOT-ile lennukeid, kuid see arenes kiiresti millekski palju enamaks, sest saime kohe aru, et meil on palju ühishuve, mille kokkupanemisel saaks vähendada mõlema ettevõtte kulusid, kasvatada tulusid ning luua väärtust nii Nordicale kui LOT-ile. Seega me hakkasime kaevama ja leidsime üha enam põhjust koos äri teha.

Kui palju potentsiaali Eesti turul üldse veel on? Kas lagi on lähedal?

Lagi ei ole lähedal. Eesti turul on suur potentsiaal, Nordica saab siit kindlasti avada veel marsruute, aga see on üksnes Nordica enda otsus.

Kesk- ja Ida-Euroopas jälgitakse potentsiaali pingsalt. Reisimisnõudlus kasvab kiiresti, see on tugevalt seotud piirkondliku majandusarenguga. Mida rikkamaks Eesti ja Poola ühiskonnad saavad, seda enam inimesed ka reisivad. Poolas reisib iga inimene ainult 0,7 korda aastas ehk teeb alla ühe reisi aastas. Lääne-Euroopas reisitakse aga 2-3 korda aastas. Seega mida kiiremini majandus mõlemas riigis kasvab, seda enam inimesed ka lendavad. Ma arvan, et 15 aasta pärast nii Eesti kui ka Poola turu mahud kahe- kuni kolmekordistuvad, mistõttu lisandub nii reiside sagedust kui ka marsruute. Praegu on Eesti turul paar marsruudiplaani soolas, aga tulevikus kindlasti rohkem.

Tallinna ümber on mitmeid sõlmlennujaamu: Helsingi, Kopenhaagen, Stockholm, isegi Riia pürgib selleks. Kas Tallinna lennujaamal oleks üldse sõlmjaama perspektiivi? On see midagi, millele mõeldakse?

Sõlmlennujaama arendamise eelduseks on korralik kauglendude võrgustik. Selles mõttes pole ka Riia eriline sõlmlennujaam, kuid Helsingi, Kopenhaagen ja Stockholm kahtlemata on. Kas Eesti turg on piisav kauglendude jaoks? Ma ütleksin, et veel mitte. See pole üksnes Eesti probleem. Kesk- ja Ida-Euroopas on vaid mõni üksik turg, mis suudab käigus hoida piisavat kauglendude võrgustikku. Üks neist on Poola. Me usume, et piirkonna lennufirmad peaksid tegema enam koostööd, et arendada välja üks oluline, piisava võrgustikuga sõlmlennujaam selle piirkonna keskmes. Meie muidugi usume, et see peaks olema Varssavi, kuivõrd see asub piirkonna keskmes. Me absoluutselt ei näe põhjust, miks peaks Eestist lendama New Yorki Müncheni või Viini kaudu, kui seda oleks suurepärane teha läbi Varssavi. Sama kehtib ka Los Angelesele, Tokyole, Pekingile ja teiste sihtkohtadele, mis tulevikus on plaanis.

Kauglendudeks on vaja olulises mahus liiklust, ja see maht tähendab enamat kui Eesti, Läti ja Leedu lennud kokku on. Tasub silmas pidada, et Poolas elab 40 miljoni elanikku, ja ometigi oleme me kogu Euroopa mastaabis pigem väikesed.

Kui pingsalt te Nordica täituvust jälgite? On see teie jaoks üldse oluline number?

Me oleme Nordicaga koostööd teinud alles kolm kuud, ja need kolm kuud langevad aasta väikseima lennuaktiivsusega kuudele. Mõnedel liinidel ja mõnedel lendudel on täituvus väga hea, teistel madalam, ent kokku ei saa küll kurta.

Tõetund saabub aga suvel, mil on puhkuste aeg ja inimesed reisivad rohkem – siis tasub hakata ka Nordica täituvust terasemalt jälgima ja hindama. Ent täituvus pole sugugi kõik. Sama oluline või olulisemgi on jälgida ka käibenumbreid, need on kõnekamad.

Milline olukord turul praegu on? Kui paljud lennufirmad on raskustes?

Enamik siinsetest lennufirmadest sipleb praegu raskustes. LOT on üks väheseid, mille ärimudel on taganud kasumlikkuse.

Miks teie olete kasumlikud, aga paljud teised pole?

Suurus loeb. Lennunduses peab olema mastaapi – suurus on lennundusettevõtte üks põhiväärtusi.

Piirkonna kahekümnest lennufirmast on LOT kaugelt kõige suurem. Tänavu lendab meiega üle kuue miljoni reisija ja ikkagi on see suurimate Euroopa lennufirmade kõrval vaid köömes, kuid Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas on see suurim. See suurus on meie jaoks piisav, et aretada pikamaaliine ja olla kasumlik. Loomulikult on LOT-i strateegias plaanis dünaamiline kasv. Meie eesmärk on kasvada 2020. aastaks kümne miljoni reisijani aastas. See oleks mahult võrreldav juba Finnairi, Austrian Airlines'i ja Air Lingusega ja see reisijatehulk oleks juba pikaajaliselt jätkusuutlik ja kasumlik.

Mida toovad järgmised 10 ja 20 aastat? Kas tulevik on konsolideerumises?

Me jälgime globaalsel lennuturul toimuvat ja tõdeme, et konsolideerumine on fakt. See sai alguse USA-st, on nüüd käimas Lääne-Euroopas ja jõuab kindlasti ka Kesk- ja Ida-Euroopasse. Kesk- ja Ida-Euroopas on umbes 20 riiki, igal riigil on oma rahvuslik lennufirma. Kui me ei alusta koostööd, siis hakkavad need lennufirmad ükshaaval järjest pankrotti minema, sest nad ei suuda üksinda Lääne-Euroopa gigantidega võistelda. Seepärast me usume, et sel koostöömudelil, mis meil Nordicaga on, on potentsiaali siinses regioonis edu saavutada. Kui vaadata Kesk- ja Lääne-Euroopa lennufirmasid, siis siin tegutseks koostöö korral kümme Euroopa tugevaimat lennufirmat, kuid veelkord, see eeldab koostööd. Tulevik on kas koostöö või konsolideerumine. Meie viis konsolideerida on sõbralike ettepanekute vormis, mitte allaneelamisena, ehitades ühist platvormi, mis võimaldab mõlemal osapoolel ellu jääda.

Balti riikides on käimas tuline debatt Rail Balticu üle, mis puudutab ka Poolat. Kas ja kuivõrd see teie plaane mõjutab?

Mis see sõiduaeg rongiga Tallinnast Berliini tuleks? See tuleb ju kõvasti üle kahe tunni. Seega ei saa see lennuäri ka suurt kuidagi mõjutada. See võib küll õgida maanteetransporti, bussiliiklust, ent lennuliiklust ta eriti ei mõjuta. Me ei ole seda olulise riskifaktorina enda jaoks kaardistanud ega sellele liiga palju mõelnud.

ERR.ee tegi intervjuu Maciej Wilkiga LOT-i peakorteris Varssavis. ERR.ee ajakirjaniku reisikulud Varssavisse tasus LOT.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: