Mürk-Dubout: lennunduse kuldaeg kasvatab reisijate arvu ka järgmisel aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Piret Mürk-Dubout.
Piret Mürk-Dubout. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna lennujaama juhatuse esimees Piret Mürk-Dubout ütles, et lennunduses on hetkel kuldajad. Lõppeval aastal kasvas lennureisijate hulk Tallinna lennujaamas 500 000 reisija võrra ja Mürk-Dubout sõnul on oodata kasvu jätkumist ka tuleval aastal.

Mürk-Dubout ütles ERR-ile antud usutluses, et kaugliinide tulek Tallinna lennujaama on nelja kuni viie aasta küsimus ja esimeste seas on loogiline avada liin New Yorki. Tuleval aastal loodab Mürk-Dubout, et tekivad liinid Dubaisse ja Malagasse.

Kuidas olete rahul Tallinna lennujaama möödunud tööaastaga?

Tallinna lennujaamal oli 2017. aasta päris erakorraline aasta, sest väga suured ehitus ja restaureerimistööd olid meil planeeritud, et saame nendega valmis täpselt Eesti eesistumise ajaks. Ja kuivõrd Eesti Euroopa Liidu eesistumine lükkus pool aastat varasemaks, siis pidi lennujaam ka sellele koormusele vastu pidama, et jätkata juba varem kavandatud ulatuslikku lennuliiklusala rekonstrueerimist. See tähendas ka öiseid sulgemisi lennujaamateenusel, et ehitada. Ja samal ajal oli ikkagi vaja ära teenindada kõik Eesti vabariigi külalised eesistumise raames.

Nüüd on see kõik valmis. Mida see lennujaama ja lennujaama võimekuste jaoks tähendab?

Nüüd aasta lõpul võib küll öelda, et tegemist on suure kergendusega. Tegelikult me saime kõigega väga hästi hakkama, sai Eesti eesistumine teenindatud väga ulatusliku reisijate mahu kasvuga. Sel aastal lisandus meil reisijaid mitte ainult eesistumise pärast, aga ka üldse reisijate arv karvas 500 000 reisijat. Ja selle aasta lõpetame rekordilise 2,65 miljoni reisijaga, mis on esimest korda Eesti ajaloos, kui lennureisijate arv ületab kaks korda Eesti elanike arvu. Kui me räägime ehitustest, siis lennuliiklusala rekonstrueerimine tähendab Tallinna lennujaamale palju keskkonnasõbralikumat opereerimist, jalajälje vähendamist, lennuohutuse kasvu. Eestis on nüüd kõige modernsema valgustussüsteemiga lennurada kogu baltimaades. Samuti on see lennurada ka baltimaade kõige pikem - 3480 meetrit.

Millised muutused veel toimusid?

Lisaks lennurajale toimusid olulised laienemistööd ka reisiterminalis. Reisiterminal liikus Tartu poole tervelt üheksa meetrit, et teha ruumi täiesti uuele lennuliikluse julgestusalale reisijate jaoks ja nüüd töötab Tallinna lennujaamas tervelt viis julgestuskontrolli liini. Samamoodi sai valmis täiesti uus lao- ja bürooruumide ala. Külaliste vastuvõtmiseks avasime kahekordselt laienenud VIP-delegatsioonide vastuvõtu ala lennujaama VIP-tsoonis.

Kas tuleval aastal on oodata siis lennureisijate arvu langust?

Kasv tegelikult ei lange, sest lennunduses on praegusel hetkel niiöelda kuldajad - lennupiletite hinnad on võrdlemisi soodsad tänu sellele, et kütusehinnad ei ole oluliselt kasvanud. Ilmselt järgmisel aastal me lõpetame reisijate arvuga 2,8, ehk ka kolm miljonit. See on number, mida me Eesti ajaloos ei ole näinud ja lennujaam on selleks kõigiti valmis.

Mille arvelt see kasv tuleb? Eesistumist ju tuleval aastal enam ei ole ja loogika järgi peaks mõningane tagasilangemine toimuma.

Jah, aga huvitaval kombel hetkel me seda ei näe. Ilmselt on inimeste elatusjärg veidi paranenud. Järjest uusi reisijaid tuleb lennukite pardale.

Aga kui rääkida uutest liinidest 2017. ja 2018. aastal?

Uusi liine, jah, on küll vähe. Kui me sellel aastal avasime Heathrow, Hamburgi, Göteburgi ja Peterburi liinid ja tuli juurde British Airways uue lennuettevõtjana, siis 2018. aastal lisandub meil veel üks uus operaator Wizzairi näol. Tuleb juurde lende nii Kiievi suunale kui ka näiteks Londonisse, kuhu hakkab lendama lausa viis lennuettevõtjat ja lendavad nad kokku nelja erinevasse lennujaama. Ryanair hakkab lendama Küprosele ja Maltale. Nordica on lisanud lende Rumeeniasse, Makedooniasse, lisaks veel Kopenhaagenisse ja samuti Kiievisse. Me kasvame uute reisijate ja uute liinide arvelt ja ka lennukite täituvus on paranenud.

Kas teile on teada ka mõnede uute liinide avamine, millest veel avalikult rääkida ei saa?

Täna võib küll jõulukingitusena öelda, et need liinid tulevad, aga nagu lennunduses kombeks, siis esimese teate annab lennuettevõte ise. Ma usun, et need rõõmu-uudised tulevad juba järgmise aasta esimeses kvartalis.
Hetkel on meie võimekus suvel lennata 34 ja talvel 28 sihtkohta ja teenindada ka 10 hub-i. Hub tähendab lennunduskeeles selline lennujaam Euroopas, kust reisija saab pooleteise tunni jooksul 80-120 sihtkohta edasi lennata.

Kas ma sain õigesti aru, et praeguse taristu juures on lennujaamal võimekus pidada suveajal umbes 34 ja talvel 28 liini?

See lennujaama võimekus ei ole kitsendatud lennuliiklusalaga, lennuoperatsioonide ja lendudega, vaid eelkõige reisijate poole pealt. Tänane Tallinna lennujaama terminal suudab teenindada kuskil kolm miljonit reisijat (aastas - toim.). See tähendab, et ilmselgelt mõne aasta pärast ootab meid jälle oluline laiendustöö reisiterminalis.

Kas kaugliinidest rääkimine on endiselt helesinine unistus või võib varsti sel teemal reaalselt arutada?

Ei ole helesinine unistus. Lennukitüübid muutuvad järjest vähem kütust tarbivamaks ja lennukipark täieneb tänu headele majandusoludele. Täna on pikim reis Istanbuli Turkish Airwaysiga. Järgmisel aastal saab pikim reis olema Ryanairiga Maltale. Ma arvan, et nelja, viie aasta perspektiivis võib täiesti vabalt rääkida ka Tallinn-New York lendudest. Me töötame ka väga selles suunas, et saaksime järgmisel aastal lennu Dubaisse, miks mitte ka Malagasse. Ma loodan, et need head uudised meid järgmisel aastal ootavad.

Tallinna lennujaam on mõnevõrra ebasoodsas olukorras seetõttu, et meie naaberriikides on suured lennujaamad, kas meil on lootust sellest niiöelda vaeslapse rollist hakata välja tulema ja saavutada paremaid ühendusi?

Seda rahvusvahelist müügitööd me teeme igapäevaselt. Üldiselt meie vaeslapse roll ei tule mitte sellest, et me oleme Riia ja Helsingi lennujaama vahel, vaid meie enda riigi väiksusest. Lennuettevõtjat huvitab eelkõige see, et lennukid oleksid reisijatest võimalikult täitunud. Kuna meie riik on väike, siis see optimum hetkel on Eestist otselendudena teenindada kuskil maksimaalselt 40 sihtkohta, kui ei muutu midagi lennunduse regulatsioonis. Praegu tuleb lihtsalt targalt toimetada ja ka koostööd teha nii Riia kui ka Helsingi Vantaa lennujaamaga.

Kuidas te näete majanduse olukorda lähemal paaril aastal?

Eks majandus käib ikka lainetena, ega ta lõpmatult tõusta ei saa. Kunagi peab väike nõksakas tulema ja see kuulub juba kristallkuuli valdkonda, et millest ja millal see nõksakas alla tuleb. Aga järgmise aasta osas olen ma väga positiivne. Jah, siin-seal on ülekuumenemise märke, aga järgmine aasta tuleb jätkuvalt kasvuaasta. Täiesti kindel.

Millised on Tallinna lennujaamast väljuvad kõige populaarsemad liinid pühade ajal?

Pühade ajal lennatakse siia lähematesse lennujaamadesse, et sealt edasi Aasiasse lennata. Eelkõige Helsingi Vantaa lennujaam. Aga üldiselt on need kõige populaarsemad lennud Tallinnast Frankfurti, Riiasse, Helsingisse, Stockholmi ja Oslosse. See viisik on selgelt eestlaste esiviisik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: